Taiwani ja Filipiinide koostöö India ja Vaikse ookeani piirkonnas on pälvinud Puna-Hiina terava tähelepanu pärast seda, kui Taiwan rõhutas Lõuna-Hiina merd puudutavas avalduses rahvusvahelise õiguse järgimise, rahumeelse vaidluste lahendamise ning koostöö olulisust piirkonna julgeoleku tagamisel.

12. juulil avaldatud seisukohas kinnitas Taiwani välisministeerium, et ei ole muutnud oma ajaloolisi territoriaalseid nõudeid Lõuna-Hiina merel. Samal ajal kutsus Taiwan lahendama vaidlusi rahvusvahelise õiguse, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) alusel, seisis vastu ühepoolsele jõupoliitikale, niinimetatud halli tsooni survele ning piirkonna militariseerimisele.

Kuigi avalduses Filipiine otseselt ei nimetatud, langes selle sõnastus suurel määral kokku seisukohtadega, mida samuti Jaapan, Ameerika Ühendriigid, Austraalia ja mitmed teised piirkonna riigid on viimastel aastatel korduvalt väljendanud seoses Hiina Rahvavabariigi üha aktiivsema tegevusega Lõuna-Hiina merel.

Paljud rahvusvahelised vaatlejad on hinnanud, et tegemist ei olnud Taiwani territoriaalsete nõudmiste muutmisega, vaid diplomaatilise rõhuasetuse nihkumisega rahvusvahelise õiguse, meresõiduvabaduse ning piirkondliku koostöö suunas.

Taiwani ja Filipiinide ametlikud diplomaatilised suhted puuduvad, sest Manila järgib niinimetatud “ühe Hiina poliitikat” ning tunnustab Hiina Rahvavabariiki. Sellest hoolimata on riikide praktiline koostöö viimastel aastatel märgatavalt tihenenud.

Oluliselt on kasvanud kaubandus ja investeeringud, eriti kõrgtehnoloogia ning elektroonikatööstuse valdkonnas. Taiwani pooljuhtide tööstus ja Filipiinide tootmissektor täiendavad üha enam teineteist, kuna rahvusvahelised ettevõtted hajutavad oma tarneahelaid väljapoole Puna-Hiinat.

Lisaks elab ja töötab Taiwanil sadu tuhandeid Filipiinide kodanikke, kes panustavad nii tervishoidu, tööstusse kui ka merendusse. Ka haridus-, turismi- ja ettevõtlussidemed on viimastel aastatel süvenenud.

Julgeolekuvaldkonnas ühendab mõlemat riiki kasvav mure Pekingi režiimi tegevuse pärast. Nii Taiwan kui ka Filipiinid sõltuvad rahvusvaheliste mereteede avatuna püsimisest ning seisavad silmitsi Hiina Rahvavabariigi rannavalve ja sõjalaevastiku üha aktiivsema kohalolekuga.

Viimase aasta jooksul on Taiwan teatanud märgatavalt sagenenud Hiina Rahvavabariigi rannavalve tegevusest saare ümbruses. Taiwani rannavalve andmetel tegutses 2026. aasta juunis saare lähistel 55 Pekingi režiimi valitsuslaeva, sealhulgas rannavalve- ja uurimislaeva, mis tähendas enam kui 80-protsendilist kasvu võrreldes eelneva kuuga.

Taipei hinnangul kasutab Puna-Hiina üha enam niinimetatud halli tsooni taktikat, mille eesmärk on suurendada survet vastaspoolele ilma otsese sõjalise konfliktita. Selliste meetodite hulka kuuluvad rannavalveoperatsioonid, teaduslaevade tegevus, kaubalaevade kontrollimine ning pidevad sõjalised patrullid.

Pekingi režiimi rahulolematust ei põhjustanud niivõrd Taiwani territoriaalsed nõuded, mis on püsinud sisuliselt muutumatuna alates Hiina Vabariigi ajast, vaid Taiwani kasvav koostöö riikidega, kes toetavad rahvusvahelisel õigusel põhinevat julgeolekukorda India ja Vaikse ookeani piirkonnas.

Taiwan kontrollib jätkuvalt Spratly saarestikus asuvat Taipingi saart (Itu Aba), mis on selle piirkonna suurim looduslik saar. Saarel paiknevad rannavalveüksused, lennurada ning tsiviilrajatised.