Ameerika Ühendriikide riigivõlg ületas mai alguses järjekordse sünge teetähise, kui avalikkuse käes olev valitsuse võlg – mis on kõige konservatiivsem viis riigi finantskohustuste mõõtmiseks – kasvas suuremaks kui kogu riigi aastane majandustoodang. USA rahandusministeeriumi andmetel ulatub avalikkuse käes olev võlg umbes 31,27 triljoni dollarini. Samal ajal näitavad USA kaubandusministeeriumi äsja avaldatud andmed, et riigi nominaalne sisemajanduse koguprodukt (SKP) perioodil eelmise aasta aprillist kuni tänavu märtsi lõpuni oli hinnanguliselt 31,22 triljonit dollarit.
See tasakaalustamatus süveneb lähiaastatel eeldatavasti veelgi ning USA on kindlalt teel purustamaks 1946. aastal pärast Teist maailmasõda püstitatud kõigi aegade rekordit, mil võla ja SKP suhe ulatus 106 protsendini. Praegusel eelarveaastal, mis algas eelmise aasta oktoobris, on USA kulutanud juba 1,17 triljonit dollarit rohkem, kui on suudetud koguda, ning prognooside kohaselt kasvab aastane puudujääk lähikuudel ligi kahe triljoni dollarini. USA Kongressi eelarvebüroo (CBO) nägi seda uut teetähist ette juba oma varasemas majandusprognoosis, hoiatades, et ilma suurte poliitiliste muudatusteta tõuseb avalikkuse käes oleva riigivõla suhe SKP-sse 2036. aastaks 120 protsendini ja 2056. aastaks lausa 175 protsendini.
CBO hinnangul on hüppeliselt kasvava võla peamiseks tõukejõuks elanikkonna vananemisest tingitud suurenenud kulutused sellistele sotsiaalprogrammidele nagu sotsiaalkindlustus ja Medicare, rääkimata hiiglaslikest intressimaksetest. Intressikulud on kasvanud nii järsult, et ületasid 2024. eelarveaastal isegi kaitsekulutusi. Praeguseks moodustavad intressimaksed 14 protsenti USA valitsuse kulutustest, mis tähendab, et rohkem kui iga seitsmes valitsuse kulutatud dollar läheb ainuüksi võla teenindamiseks.
Vastutustundliku föderaaleelarve komitee (CRFB) president Maya MacGuineas märkis, et kuigi viimastel aastatel on riigi rahanduse jätkusuutlikkuse osas kõlanud ohtralt häirekellasid, heliseb praegune eriti valjult. Ta süüdistas tekkinud olukorras mõlema suurerakonna (vabariiklaste ja demokraatide) täielikku suutmatust langetada raskeid valikuid.
Tervikpilt on tegelikkuses isegi karmim, sest sageli viidatud koguriigivõlg, mis hõlmab ka valitsusasutuste omavahelisi kohustusi, ulatub praeguseks lausa 38,95 triljoni dollarini, moodustades tunduvalt üle 120 protsendi Ameerika SKP-st. President Donald Trumpi administratsioon on ametisse astumisest saadik kasvavat võlga pisendanud, väites, et presidendi poliitika kiirendab majanduskasvu ning viib seeläbi võla ja SKP suhte langusesse. Kuigi Trump räägib regulaarselt eesmärgist saavutada vähemalt neljaprotsendiline aastane majanduskasv, viitavad uued andmed, et vähemalt esialgu on tõenäolisem tagasihoidlikum tempo. Kaubandusministeeriumi teatel kasvas USA majandus 2026. aasta esimeses kvartalis kahe protsendi võrra, mis jäi küll analüütikute ootustele alla, kuid märgib siiski olulist paranemist võrreldes 2025. aasta viimase kvartali kõigest 0,5-protsendilise kasvuga.
