Prantsusmaal on üha teravamaks muutunud arutelu õpirände üle, mis on kujunenud riigi peamiseks sisserändeallikaks ja tekitab maksumaksjatele miljarditesse eurodesse ulatuvaid kulusid.

Parempoolse erakonna Reconquête juht Éric Zemmour juhtis sotsiaalmeedias tähelepanu sellele, et õppeviisasid kasutatakse massiliselt püsivaks riiki elama asumiseks. Tema sõnul on Emmanuel Macroni valitsemisajal välisüliõpilaste arv kasvanud 80 000-lt 118 000-ni aastas, tehes 2025. aastal siseminister Bruno Retailleau ametiajal absoluutse rekordi. Lõviosa ehk 82 protsenti nendest tudengitest on pärit väljastpoolt Euroopat, mis tõstatab Zemmouri hinnangul küsimuse, mis huvides koolitab Prantsusmaa peaaegu tasuta sadu tuhandeid välismaalasi.

Probleemi tuum seisneb haridussüsteemi rahastamises, mille koorem langeb suures osas Prantsusmaa maksumaksjatele. Teoreetiliselt peaks Euroopa Liitu mittekuuluv välistudeng maksma bakalaureuseõppes 2895 eurot aastas, kuigi tegelik kulu riigile ületab 13 000 eurot. Statistika näitab aga, et 2024.–2025. õppeaastal tasus niigi soodushinnaga õppemaksu täies mahus vaid 9,9 protsenti välisüliõpilastest, 76,9 protsenti sai osalise vabastuse ja 13,2 protsenti õppis täiesti tasuta. Need soodustused lähevad 2025. aastal maksma hinnanguliselt 3–4 miljardit eurot. Olukorda pingestab veelgi valitsuse otsus lubada ülikoolidel vabastada õppemaksust tervelt viiendik oma välisüliõpilastest.

Lisaks õpirändele kütab Prantsusmaal kirgi ka meditsiinitöötajate immigratsioon, kus president Macron pälvis hiljuti kriitikat oma sõnakasutuse ja hoiakute tõttu. Aprillis Ariège’i haiglat külastades kasutas riigipea araabiakeelset sõna “mabouls” (hullud), et mõista hukka nõue, mille kohaselt peavad Euroopa Liidu välised arstid Prantsusmaal töötamiseks oma kvalifikatsiooni tõestamiseks eksamid uuesti tegema.

Prantsusmaal töötab üle 19 000 väljaspool EL-i koolitatud arsti, kellest suurim osa on pärit Alžeeriast ja teistest endistest kolooniatest. Macron nimetas praegust Prantsuse süsteemi absurdseks ja hullumeelseks, arvestades riigis valitsevat meedikute puudust. Zemmour aga kritiseeris presidendi araabiakeelset sõnakasutust, nähes selles araabia-islami immigratsiooni kultuurilise domineerimise ilmingut.

Presidendi soov lihtsustada välisarstide töötamist kohtas tugevat vastuseisu ka Rahvusliidu juhilt Marine Le Penilt. Tema sõnul on presidendi pahameel kohatu, kuna on täiesti elementaarne nõuda välisarstidelt Prantsuse arstidega võrdsete eksamite sooritamist, et tagada ravikvaliteet. Immigratsiooniteema laiemas pildis on mõlemad poliitilised leerid varem kokku puutunud ka sisserände ja kuritegevuse seoste lahkamisega.

Zemmour seisis 2022. aastal silmitsi süüdistustega vihakõnes, kui sidus kuritegevuse migrantidega, kuid mõisteti õigeks, kuna kohus leidis, et tema provokatiivsed sõnad olid suunatud üksnes immigrantide kuritegelikule osale. Samal aastal tunnistas ka Macron ise, et üle poole Pariisis toime pandud kuritegudest on sooritatud ebaseaduslikult riigis viibivate või asüüli ootavate välismaalaste poolt.