Saksamaa kaitseb resoluutselt oma suveräänsust ja on otsustanud eirata hiljutisi kohtuotsuseid, mis kuulutasid riigisiseste piirikontrollide pikendamise Euroopa Liidu Schengeni reeglitega vastuolus olevaks. Valitsus, olles võtnud üha konservatiivsema kursi sisserändepoliitikas, peab piirikontrolli riigi julgeoleku tagamisel asendamatuks ning kavatseb otsused edasi kaevata.
Siseministeerium kinnitas, et 2024. aasta septembris kehtestatud pistelised kontrollid kõikidel maapiiridel jäävad jõusse vähemalt 2026. aasta septembri keskpaigani. Kuigi mitmed kohtud – sealhulgas Koblenzi halduskohus oma 3. mai otsuses ja Baieri kõrgeim halduskohus aprillis – leidsid, et pidevad ja süstemaatilised kontrollid rikkuvat vaba liikumise põhimõtet ja neil puuduvat kindel faktiline alus, on Berliin teisel arvamusel. Valitsuse hinnangul on rändesurve ja ohud avalikule korrale reaalsed ning kohtuotsused käsitlevad vaid üksikjuhtumeid, mitte ei kohusta kogu süsteemi koheselt lammutama.
“Need sisepiiri kontrollid jätkuvad täpselt nii kaua, kuni me peame seda vajalikuks,” teatas siseminister Alexander Dobrindt selgesõnaliselt kohtumisel Luksemburgis, lükates tagasi kriitika, mille kohaselt piirangud rikuvad Schengeni kokkulepet. Dobrindti sõnul puudub Euroopal praegu toimiv rändepoliitika, mis sunnib riike ise oma turvalisuse eest seisma. Valitsuse esindajate hinnangul peab migratsioonipoliitikas valitsema kord ning senine suund on juba andnud tulemusi – näiteks varjupaigataotluste arv on märkimisväärselt langenud.
Saksamaa ei ole hoolimata juriidilisest survest ja kriitikast taganenud. Alates uue, konservatiivsema valitsuse ametisseastumisest on politseijõudude kohalolu piiridel hoopis suurendatud. Valitsuse eesmärk on saata tagasi rohkem ebaseaduslikke piiriületajaid, karmistada perekondade taasühinemise reegleid ning saata välja süüdimõistetud kurjategijaid. Ainuüksi möödunud aasta septembrist kuni tänavu jaanuari lõpuni on piirilt tagasi saadetud ligi 50 000 inimest.
See kindlameelne hoiak näitab selgelt, et Saksamaa ei lase Brüsseli bürokraatial või alamastme kohtutel dikteerida oma sisejulgeoleku küsimusi. Kuigi piirikontrollid toovad kaasa logistilisi viivitusi pendelrändajatele ja kaubavedajatele, eelistab Berliin kaitsta oma kodanikke kontrollimatu rände eest. Kui kohtuvaidlused peaksid jõudma Euroopa Liidu Kohtusse, võib see viia otsese kokkupõrkeni riiklike julgeolekuhuvide ja Schengeni süsteemi senise tõlgenduse vahel, kuid Saksamaa on selgelt näidanud, et suveräänsuse kaitsmisel kompromisse ei tehta.
