Araabia Ühendemiraatide (AÜE) otsus naftakartellist OPEC lahkuda on järjekordne märk naftadollari süsteemi nõrgenemisest, kirjutab AS Tavidi analüütik Mait Kraun oma värskes analüüsis. See samm näitab ühtlasi USA julgeolekugarantiide läbikukkumist ning laheriikide eemaldumist dollaripõhisest maailmakorrast.
OPEC loodi 1960ndatel eesmärgiga kontrollida nafta tootmismahte ja hindu, olles sisuliselt aluseks ka kogu naftadollari süsteemi tekkele. Süsteemi juured ulatuvad 1970. aastate algusesse, mil USA president Richard Nixon otsustas loobuda kullastandardist. Soovides säilitada dollari positsiooni maailma reservvaluutana, suutis toonane välisminister Henry Kissinger 1974. aastal veenda Saudi Araabiat müüma naftat eranditult dollarites ning investeerima teenitud ülejäägi USA riigivõlga ja finantsvaradesse. Vastutasuks lubas USA pakkuda regioonis sõjalist kaitset.
Kuna Saudi Araabia oli OPECis suunanäitaja, liitusid süsteemiga ka teised Lähis-Ida tootjad, mis muutis naftadollari globaalseks. Süsteem tekitas maailmas tohutu nõudluse dollarite järele: naftaimportijad pidid ostuks dollareid hankima ning riikidel tekkis motiiv hoida oma reserve just USA valuutas. Lisaks tagasid AÜE, Saudi Araabia, Katar, Omaan ja Bahrein oma kodumaised valuutad dollariga, kasvatades nende riikide dollarireservid hinnanguliselt 800 miljardi dollarini. Kraun märgib, et ajalooliselt on need riigid, kes on püüdnud naftat müüa teistes vääringutes – näiteks Iraak, Iraan ja Liibüa –, sattunud geopoliitiliselt väga keerulisse seisu. Pärast naftadollari algust hakati dollarites kauplema ka teiste varadega, nagu tööstusmetallid ja põllumajandustoormed, muutes dollari kasutamise rahvusvahelises kaubanduses normiks.
Üle 100 miljardi barreli suuruste naftavarudega (OPECis 4. kohal) AÜE lahkumine nõrgestab märkimisväärselt nii naftakartelli ennast kui ka dollari positsiooni, kuna OPEC on olnud naftadollari säilitamisel võtmetähtsusega. AÜE energiaminister Suhail Al Mazrouei sõnul oli tegemist põhjalikult kaalutud otsusega, mis tehti ajal, mil turg ei ole niigi piisavalt varustatud.
Krauni analüüsi kohaselt on aga otsuse taga sügavamad julgeoleku- ja majandusmured. USA poolt naftadollari toetajatele antud julgeolekugarantiid praktiliselt enam ei kehti, kuna ameeriklaste alustatud Iraani sõja tõttu peavad vältimatu vastulöögi – igapäevased raketid ja droonid – vastu võtma just Lähis-Ida naftatootjad. See on löönud valusalt AÜE majandust, ohtu on sattunud nii naftatootmine kui ka turismisektor, sealhulgas rikaste turvaliseks pelgupaigaks peetud Dubai maine.
Samuti on viimastel aastatel halvenenud suhted AÜE ja Saudi Araabia vahel, mis võis samuti lahkumisotsust mõjutada. Kraun nendib, et tõenäoliselt soovib AÜE end pikaajaliselt USA ja petrodollariga seotud riskidest säästa, kuna USA ei ole toonud õuele julgeolekut, vaid ebastabiilsust.
Iraani sõda on naftadollari süsteemi tugevalt õõnestanud. Kuna naftariigid on pidanud oma valuutakursside toetamiseks dollareid müüma ning nafta ja gaasi eksport on langenud, ei toimi enam nende senine majandusmudel. Lisaks tähendab piiratud tootmine ja suletud Hormuzi väin, et riigid teenivad vähem dollareid, mistõttu jääb neil ka vähem kapitali USA finantsvaradesse investeerimiseks.
Juba enne sõda proovisid riigid nagu Hiina, Venemaa ja Iraan kasutada energiaturul enda valuutasid. Krauni hinnangul võib praegune sõda viia laheriigid veelgi lähemale Hiinale, Indiale ja teistele suurtele naftaimportijatele. Juba praegu voolab enamus laheriikide naftast Aasiasse; näiteks Saudi Araabia müüb Hiinasse neli korda rohkem naftat kui USA-sse. Saudi Araabia on asunud üles ehitama ka kodumaist kaitsetööstust ning eksperimenteerib maksetega teistes valuutades.
“Seega on laiemas pildis toimumas ümberorienteerumine petrodollarilt teistele alternatiividele – Iraani sõda on seda protsessi lihtsalt kiirendanud. Ja AÜE lahkumine OPECist on selles protsessis märgilise tähendusega sündmus,” järeldab analüütik Mait Kraun.
