Briti Kuningliku Mereväe 100-aastane veteran Alec Penstone jättis hiljuti telesaate juhid sõnatuks, tõdedes intervjuus valusa aususega, et tema relvavendade ohverdused Teises maailmasõjas ei olnud praegust Suurbritannia olukorda arvestades seda väärt. Veterani sõnul on riik kaotamas vabadusi, mille nimel nad toona lahinguväljal verd valasid.

Veterani südamlik ja valus ülestunnistus leidis aset populaarses hommikuprogrammis “Good Morning Britain“. Kui saatejuhid uurisid Penstone’ilt, mida mälestuspühapäev tema jaoks tähendab ja milline on tema sõnum tänasele ühiskonnale, vastas mees: “Minu sõnum on see, et ma näen vaimusilmas ridade viisi valgeid hauakive. Sadu minu sõpru ja kõiki teisi, kes andsid oma elu – aga mille nimel?”

“Tänase riigi nimel?” küsis Penstone. “Ei, vabandust. See ohverdus ei olnud väärt seda tulemust, mis meil praegu on. See, mille eest me võitlesime, oli meie vabadus. Isegi praegu võitleme selle eest. See on praegu palju halvemas seisus kui siis, kui mina selle eest võitlesin.”

Veterani sõnad väljendavad muret Suurbritannia tänapäevaste suundumuste üle, nende seas sisseränne, sõnavabaduse piiramine ja kultuuriline allakäik. Endine minister Michael Gove tõdes hiljuti otsekoheselt, et massimigratsioon on muutnud Suurbritanniat nii kiiresti, et kultuuriruum ei suuda sellega sammu pidada. Paljudes piirkondades pole mingeid märke lõimumisest ning suurlinnad ei tundu enam britilikud.

Isegi võimuorganid kardavad tihti omaenda seadusi jõustada, peljates saada külge “solvaja” või diskrimineerija silti. Samal ajal ollakse mures isikuvabaduste säilimise pärast: on esinenud juhtumeid, kus politsei on ilmunud inimeste ukse taha või nad isegi keset ööd arreteerinud pelgalt veebis tehtud postituste tõttu.

Tulemuseks on rahvusliku uhkuse langus rekordmadalale tasemele. Üle riigi on nähtud etnilistest pingetest süttinud rahutusi ning isegi väikekülad ja hotellid on hädas varjupaigataotlejate vooluga. Ligi pooled brittidest tunnevad tänaseks, et nende kultuur muutub liiga kiiresti.

Alec Penstone’i küsimus “Mille nimel?” mõjub selles kontekstis eriti raskelt. See on 100-aastase mehe reaktsioon, nähes nüüd liidreid, kes on käest lasknud pärandi, mille eest tema ja ta langenud relvavennad verega maksid.