Konservatiivsema valija silmis on tippsport oma olemuselt robustne ja peaaegu et sõjaväelise distsipliiniga valdkond, kus ekstreemne pingutus ja sellega kaasnevad konfliktid on paratamatu hind absoluutse tipu saavutamise nimel. Liberaalsema maailmavaate esindajad kalduvad avalikus ruumis pigem seisukohale, et eesmärk ei pühitse abinõu ning psühholoogiline (ja veel vähem füüsiline) surve pole olümpiamedali nimel kunagi õigustatud, kirjutab andmeanalüütik Remi Sebastian Kits.
27. aprillil toimub Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkogu, kus otsustatakse tänase Eesti Olümpiakomitee presidendi Kersti Kaljulaiu umbusaldamise teemal. 23.–24. aprilli kiiruuringus mõõtsime, kuidas jaotub avalikkus nii umbusaldamise küsimuses kui ka toetuses võimalikele konkurentidele. Uuringus osales 1002 täisealist Eesti kodanikku ning see viidi läbi Norstati veebipaneelis
Lühidalt, umbusaldamist toetab 42% kodanikest ning umbusaldamisele on vastu 28%. 30% vastajatest ei osanud küsimusele vastata. Enamik Eesti kodanikke toetab Kersti Kaljulaiu umbusaldamist.
Lisaks umbusaldusele lasime ka vastajatel hinnata põhilisi nimesid Kaljulaiuga vastamisi, kes on käinud suuremalt võimalike alternatiividena läbi. Esiteks panime Kaljulaiuga vastamisi Erki Noole, kelle pakkus võimaliku kandidaadina välja kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe. Teisalt testisime ka eelmist Kaljulaiu vastaskandidaati – Urmas Sõõrumaad.
Noole ja Kaljulaiu duellist tuleb ülekaaluka võitjana välja Erki Nool, keda toetaks EOK presidendina 58% kodanikest, sellal kui Kaljulaidu toetab 23%.
Sõõrumaa ja Kaljulaiu duellis võidab populaarsuselt Urmas Sõõrumaa. Edumaa on selge, kuid enam mitte mäekõrgune. Sõõrumaad toetaks 41% ning Kaljulaidu 30%.
Kui vaadata tulemusi erakondliku eelistuse järgi, siis joonistub oodatult välja lõhe konservatiivsemate ja liberaalsemate erakondade valijate vahel, kus erandiks on seekord antud skaalal pigem tsentristlikuma erakonna Parempoolsete valija. EKRE, ISA ja KESK valijad enamuses toetavad umbusaldamist, sellal kui REF ja PAR valija on selgelt umbusaldamise vastu. SDE valijad on ka selgemalt vastu, kuid selles grupis domineerib “Ei oska öelda” (41%) vastused.
Kui vaadata aga duelle erakonnapõhiselt, siis on vaid 2 erakonda, kus valijad toetavad Kaljulaidu rohkem kui Noolt: REF ja SDE.
Sõõrumaa ja Kaljulaiu vastusesisus on oodatult pilt taaskord vähem ühemõtteline – SDE, REF ja PAR eelistavad selles vastasseisus selgelt Kaljulaidi, sellal kui EKRE, ISA ja KESK valija eelistab Sõõrumaad.
Avalikkuse poolehoiu mõttes on EOK paleepöörajatel toetus nii Kaljulaiu kukutamiseks kui ka uue presidendi leidmiseks enam kui piisavas mahus olemas. Nagu toetusnumbrid erakonniti näitavad, on spordisisene intriig taandunud vähemalt osaliselt maailmavaatelisele lõhele.
Tüli üheks põhiajendiks saanud Kersti Kaljulaiu kriitika Tõnis Sildaru suunal, kelle poeg Henry tõi ainsana Milano-Cortina olümpialt Eestile medali, tundub peegeldavat laiemat ühiskondlikku vastasseisu tippspordi mõtestamises. Debati foonilt võib oletada, et konservatiivsema valija silmis on tippsport oma olemuselt robustne ja peaaegu et sõjaväelise distsipliiniga valdkond, kus ekstreemne pingutus ja sellega kaasnevad konfliktid on paratamatu hind absoluutse tipu saavutamise nimel. Liberaalsema maailmavaate esindajad kalduvad avalikus ruumis pigem seisukohale, et eesmärk ei pühitse abinõu ning psühholoogiline (ja veel vähem füüsiline) surve pole olümpiamedali nimel kunagi õigustatud.
Kuigi küsitlusandmed ei mõõda otseselt neid väärtushinnanguid, viitab toetusnumbrite jaotus ja mudaseks kiskunud debati tulemus sellele, et märkimisväärne osa avalikkusest eelistab näha tipptulemust ilma liigse moraliseerimiseta selle saavutamise meetodite üle.
Toetusnumbrite mehaanika poolest ei ole siin tegelikult suurt erinevust varasemast Jalgpalliliidu paleepöörde katsest Aivar Pohlaku vastu – lihtsalt seekord on jõujooned peegelpildis ning liberaalsema tiiva esindaja on avalikkuse silmis selgelt alla jäämas.
Lõpetuseks ei maksa unustada, et sarnaselt Jalgpalliliidu paleepöörde katsele ei vali ka seekord presidenti avalikkus. EOK juhti valivad alaliidud ning umbusalduse läbiminek või uue juhi leidmine sõltub lõpuks neist, mitte rahva keskmisest arvamusest. Avalik arvamus loob küll otsuste tegemiseks fooni, kuid hääletavad siiski spordifunktsionärid.
