Endine peaminister Mart Laar avaldas teravat kriitikat Reformierakonna majanduspoliitika ja valitsemisstiili suunal. Laari sõnul on praegune valitsus viinud Eesti rahanduse kreeni ning asunud nüüd probleeme ravima populismiga. Eriti kriitiline on Laar nn rohepöörde raames toimuva massilise tuuleparkide arendamise suhtes, nimetades plaanitavat Eesti tuulikutega katmist “sotsialistlikuks utoopiaks”.
Postimehes ilmunud arvamusloos tõdes Laar, et kuigi meil ei pruugi ees oodata veel aastad täis “higi, verd ja pisaraid”, ei paista tulevikust ka midagi kerget. Ta heidab Reformierakonnale ette silmakirjalikkust – valimiste lähenedes tehakse sündimuse tõstmiseks ettepanekuid “nagu Vändrast saelaudu”, unustades, et alles paari aasta eest kärbiti laste- ja peretoetusi, mis lõi niigi hapra riigirahanduse uppi ja viis sündimuse ajaloolise madalpunktini.
Endine peaminister hoiatab, et tekkinud kaose lahendamiseks ei tohi praeguse valitsuse ega opositsiooni populismile vastata uue populismiga, sest see läheks ühiskonnale tulevikus veelgi kallimaks maksma.
Seda enam tuleb ka praegust opositsiooni laiutava populismi vastu populismiga võitlemise eest hoiatada. Esiteks pole sellest enamasti abi ja teiseks läheks see tulevikus veel rohkem maksma. Kohe päris kindlasti pole seejuures abi ei seinast ikka tulevast rahast, astmelisest tulumaksust, kogu Eesti katmisest tuulikutega ega teistest sotsialistlikest utoopiatest.
Mart Laar
Laari avaldus kogu riigi tuulikutega katmise absurdsusest kõlab kokku laiemas ühiskonnas ja ekspertringkondades leviva skepsisega, mis on tuuleenergia massilise ja kiirendatud arendamise suhtes üha kriitilisem. Kuigi osa peavoolumeediat on püüdnud jätta muljet, justkui põhineks tuuleparkide vastasus üksnes pahatahtlikul valeinfol ja vandenõuteooriatel, näitab aastatepikkune asjatundjate analüüs hoopis teistsugust pilti.
Eesti Ornitoloogiaühing ja mitmed teised looduskaitseorganisatsioonid on pikalt hoiatanud, et tuuleparkide rajamine merre ja maismaale ohustab otseselt meie elurikkust. Ekspertide sõnul planeeritakse arendusi tihti aladele, mis on elutähtsad sookurgedele, konnakotkastele ning juba niigi kriitilises seisus must-toonekurele. Lisaks on ohtu sattunud ajaloolised pühapaigad, näiteks Tõivere hiis, mida ähvardavad ulatuslikud pinnasetööd ja sügavad betoonvundamendid. Keskkonnaministeeriumi enda tellitud uuring on näidanud, et valdav osa Eesti territooriumist ei sobi tuulikute arendamiseks üldse või vajab väga põhjalikke lisauuringuid.
Tuuleenergia roosilise kuvandi muudab küsitavaks ka selle hind. Prognoosid viitavad, et meretuuleparkide ehitamine läheb maksumaksjale väga kalliks. Kui maismaatuuleparkide toetuskulu aastatel 2030–2040 oleks hinnanguliselt 0,5 miljardit eurot, siis meretuuleparkide lisandumisel võib riiklik toetuskulu kasvada kahekümne aasta jooksul lausa kahe miljardi euroni.
