Ameerika Ühendriikides elav endine eksiilvalitsuse sõjaminister ja riigimees Jüri Toomepuu on viimasel ajal sattunud teatud poliitiliste ringkondade rünnakute alla, kes levitavad väiteid, nagu poleks kõrges eas vanameistri teravad arvamusartiklid tema enda kirjutatud. Nüüd avaldas Toomepuu jõulise vastulause, kus kinnitab oma autorsust ja selgitab oma muutunud poliitilisi seisukohti.
Hoolimata oma 95 eluaastast on Toomepuu jätkuvalt äärmiselt viljakas autor. Ainuüksi möödunud aastal avaldas ta kaks raamatut ning tema geopoliitikat ja Eesti valikuid lahkavad arvamuslood ilmuvad pidevalt kodumaises meedias. Tema tugevalt rahvuslik, kuid praeguseks Donald Trumpi ja EKRE suhtes kriitiliseks muutunud hoiak on toonud talle lisaks toetajatele ka vihaseid kriitikuid. Muuhulgas on end konservatiiviks pidavad tuntud ühiskonnategelased, nagu Peeter Espak ja Helle-Moonika Helme, levitanud kahtlusi, et Toomepuu ei kirjuta oma tekste ise.
Oma avalikus pöördumises otsustas Toomepuu neile süüdistustele otsekoheselt vastata. Ta tõi esile oma kireva tausta USA erivägedes ja tuumarelvade ohvitserina, hilisema töö teadurina ning naasmise iseseisvuse taastanud Eestisse, kus ta valiti suure häältearvuga nii Eesti Kongressi kui ka Riigikogu liikmeks. Pärast pettumist toonases süsteemis ja oma Tallinna kodu kaotamist kolis ta tagasi Floridasse, kus naudib enda sõnul ilusat vanaduspõlve.
„Mõistan ka, miks paljud arvavad, nagu nad internetis on väitnud, et neid artikleid ei kirjuta 95-aastane Jüri Toomepuu. Kahtlustatakse, et keegi on mu Facebooki lehe kaaperdanud või et kõikide mu ideede ja kirjutiste autor on hoopis mingi kurjaloomuline tehisaru,“ nendib Toomepuu.
Ta lükkab aga need väited resoluutselt tagasi, kinnitades, et ideed ja autorsus kuuluvad täielikult talle. Küll aga tunnistab vanameister, et käib ajaga kaasas ja kasutab tänapäeva tehnoloogiat – sealhulgas tehisaru – teabe otsimiseks ning inglise keelest tõlkimiseks. Toomepuu hinnangul on iga vaimse töö tegija, kes uusi tehnoloogiaid ei kasuta, lootusetult ajast maha jäänud.
Süüdistuste üheks peamiseks ajendiks peetakse Toomepuu muutunud vaateid. „See Toomepuu, kes oli alguses Trumpi suur pooldaja ja EKRE Uute Uudiste kaastööline, on drastiliselt muutunud,“ selgitab ta. „Muutsin meelt, kui hakkas paistma, et Trump on Eesti kõige kurjema vaenlase – Vene diktaatori Vladimir Putini – semu, kes ei taha enam Ukraina vabadusvõitlust toetada. Kardan, et kui Ukraina peaks langema, on mu sünnimaa järgmine. Eesti on minu jaoks alati olnud, on nüüd ja saab alati olema kõige tähtsam,“ rõhutab endine sõjaminister.
„Mu suhtumist EKREsse kirjeldab kõige paremini mu hiljutine vastus Orbáni imetlejale Martin Helmele,“ selgitab Toomepuu. „Arvan, et tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas peab iga mõtleva inimese mõtlemismall muutuma koos tema ühiskonna ja huvisfääriga.“
Lisaks päevapoliitikale hoiab Toomepuu end kursis ka teadusega. Ta on hiljuti avaldanud artikleid nii mainekas kultuuriajakirjas Akadeemia kui ka kaitseväe ajakirjas Sõdur, kus ta lahkas muuhulgas kaasaegse tankilahingu probleeme.
Oma emotsionaalse pöördumise lõpus tõdeb Toomepuu: „Ma ei pane isegi pahaks, kui mõned kahtlustavad, et minuealine enam päriselt ei funktsioneeri. Ei pane pahaks ka seda, et mõned tublid parteisulased mind siunavad, sest olin ju ka ise kunagi ustav parteisulane.“
„Kui aga loen neid sõnumeid, mis mulle tunnustust avaldavad, leevendavad need mu siunajate sõnade valusaid kõrvetusi. Need annavad mulle jõudu jätkata – tuletavad meelde, et kuigi keha on vana ja jõud raugenud, põleb minus ikka veel tuli, mis süttis, kui sündisin Taari talu saunas, Väikese Emajõe kaldal – tuli armastusest Eesti vastu. See tuli ei kustu kunagi. See on viimane kingitus, mida ma oma sünnimaale anda saan: ausad sõnad, tulnud südamest, mis on kogu elu löönud Eesti rütmis. Kui need sõnad leiavad lugejaid, kes neist hoolivad, siis tean – mu elu pole olnud asjata.“
