Eesti kodanike seas valitseb tugev üksmeel välistööjõu keelenõuete karmistamise osas, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstat Eesti AS-i küsitlusest. Küsitluse tulemused väljendavad kodanike hoiakut – tehakse selget vahet Euroopa Liidu ja kolmandate riikide tööjõul ning tööjõukriisi peamise lahendusena nähakse innovatsiooni, mitte rände suurendamist.

Eesti kodanikud teevad selget vahet Euroopa Liidu ja kolmandate riikide tööjõul, pidades viimast nii majanduslikuks kui ka julgeolekuohuks. Tööjõupuuduse lahendusena nähakse pigem innovatsiooni (automatiseerimist) kui rände suurendamist.

85 protsenti vastajate arvates peaks kehtima välistöötajatele samad keele- ja kvalifikatsiooninõuded nagu kohalikele töötajatele. 82 protsenti vastajatest toetab takso- ja platvormijuhtidele vähemalt B1 tasemel eesti keele nõude kehtestamist. Nõuet ei pea vajalikuks 12 protsenti vastajatest.

Isamaa toetajatest pooldavad B1 tasemel eesti keele nõude kehtestamist 96 protsenti, Reformierakonna toetajatest 89 protsenti, EKRE toetajatest 96 protsenti, sotsiaaldemokraatide toetajatest 79 protsenti, Keskerakonna toetajatest 65 protsenti.

Lisaks peab 82 protsenti vastajatest oluliseks, et Eestisse tulevad töötajad õpiksid kindla aja jooksul ära eesti keele.

Euroopa Liidu ja kolmandate riikide tööjõudu tajutakse erinevalt. Euroopa Liidu riikidest välistööjõu toomist toetab 37 protsenti ja ei toeta 52 protsenti vastajatest. Toetus EL-i rändele on kõrgem liberaalsemate valijate seas. Kolmandatest riikidest välistööjõu toomisele on vastuseis märkimisväärselt suurem: seda toetab vaid 19 protsenti ning ei toeta 71 protsenti küsitlusele vastanutest. 

76 protsenti vastajatest leiab, et tööjõu kaasamisel tuleks kindlasti või pigem eelistada Euroopa Liidu kodanikke kolmandatest riikidest pärit inimestele. Ka siin küsimuses on tugev üksmeel pea kõikide erakondade toetajate vahel.

Välistööjõudu suhtutakse kui konkurenti tööturul. 53 protsenti vastajatest tunnetab, et välistööjõu sissevool mõjutab negatiivselt nende palgataset ning 47 protsenti leiab, et see raskendab neil tööle saamist. Eriti kõrge on ohutunnetus tööturul Keskerakonna toetajate (sageli venekeelne elanikkond) seas, kes tajuvad sisserändajaid otsese ohuna oma sissetulekutele.

Lisaks majandusele on välistööjõu küsimusel tugev julgeolekumõõde: 58 protsenti vastajatest peab kolmandatest riikidest pärit tööjõudu potentsiaalseks julgeolekuohuks. See ohutunnetus on kõige tugevam paremkonservatiivide (EKRE ja Isamaa) valijate seas, kuid on märkimisväärne ka tsentristlike parteide toetajate hulgas.

Veel selgus küsitlusest, et 65 protsenti vastajate arvates peaks Eesti eelistama tööjõupuuduse probleemi lahendamisel automatiseerimist ning 14 protsenti arvates välistööjõudu. 

Norstati küsitlus viidi läbi 23. märtsil veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat.