Alates esmaspäevast on kultuurimälestiste register täienenud Kambja vallas Pühi külas Köstrimägedes asuva Pedajamäe linnamäega. See on esimene omataoline leid Eestis, mille puhul arheoloogid peavad üha tõenäolisemaks, et tegemist ei olnud niivõrd kaitserajatise, vaid olulise rituaalse keskusega eelrooma rauaajal.
Ligikaudu kahe tuhande aasta vanune linnamägi eristub selgelt teistest sama ajastu kindlustatud asulatest. Kuigi varasemad tõlgendused on keskendunud kaitsefunktsioonile, ei toeta mitmed ehituslikud iseärasused seda käsitlust täielikult. Tartu Ülikooli arheoloogiaprofessor Heiki Valgu sõnul viitavad madalad vallid ja kraavid ning nende ebaloogiline paigutus sellele, et rajatise eesmärk võis olla sügavam ja sümboolsem.
“Jääb selgusetuks, miks idapoolsel küljel, kus linnuseala pind vastab külgneva neemiku omale ja ligipääsu takistavad mäenõlvad puuduvad, s.t looduslikult kõige vähem kaitstud küljel ei olnud valli ja kraavid suuremad kui looduslikult paremini kaitstud külgedel,” kirjutab Valk uuringuaruandes. “See tõstatab küsimuse, kuivõrd on vallide ja kraavide puhul tegemist kaitseotstarbeliste rajatistega – pigem näib kontsentriliste rajatiste niisuguses loogikas kajastuvat nende rituaalne tähendus.”
Eriti kõnekas on asjaolu, et linnamäe kõige haavatavamas küljes puuduvad tugevamad kaitseehitised. Selline lahendus ei vasta sõjalise loogika põhimõtetele, kuid sobitub arusaamaga, et vallid ja kraavid võisid tähistada piire, mille tähendus ei olnud füüsiline, vaid rituaalne. Kontsentrilised ringstruktuurid loovad mulje pühast ruumist, kus liikumine ja paiknemine võisid alluda kindlatele sümboolsetele reeglitele.
Ka leiud toetavad seda tõlgendust. Kaevamistel avastatud vähesed potikillud, puusüsi ja põlemisjäljed viitavad lühiajalisele, ent intensiivsele kasutusele ajavahemikus 41 eKr kuni 9 pKr. Selline ajutisus ei ole tüüpiline püsiasustusega linnustele, kuid sobib paigaga, mida kasutati kindlatel eesmärkidel – olgu need kogukondlikud rituaalid, tseremooniad või muud ühistegevused, mille tähendus ei seisnenud igapäevases elus.
Laiemas ajaloolises kontekstis langeb Pedajamäe kindlustatud asula rajamine aega, mil piirkonnas sagenesid relvaleidud ja märgid konfliktidest. Just sellistel rahututel perioodidel omandavad rituaalsed paigad sageli erilise tähtsuse – need muutuvad kohtadeks, kus kogukond püüab mõtestada ohtu, otsida kaitset või kinnitada ühist identiteeti.
Arheoloogid on leidnud sarnaseid madalate vallidega ringstruktuure Lätis, mis viitab võimalikele kultuurilistele mõjutustele lõuna poolt. Samas on Pedajamäe linnamägi oma mõõtmetelt ja ehituselt sedavõrd eriline, et selle täpne tähendus jääb endiselt lahtiseks.
Muinsuskaitse alla võtmine tagab, et see ainulaadne paik säilib tulevastele põlvedele.
