Sinimägede mälestuskivide rüvetamine oli jälle tellimustöö. Kolm vene noormeest anti kohtu alla

Prokuratuur saatis Harju Maakohusse kriminaalasja, milles süüdistatakse kolme Harjumaal elavat noormeest Sinimägede memoriaali rüvetamises. Süüdistuse kohaselt pandi mullu oktoobris toime vandalismiakt Grenaderimäel asuvate Teises maailmasõjas Eestit kaitsnud sõdurite mälestusmärkide vastu. Tegu oli tellimustööga, mille eest lubati tasu.

Prokuratuuri andmetel said noormehed 2025. aasta oktoobri lõpus Telegrami kaudu tuvastamata isikult ülesande süüdata inimeste vara ning rüüstata ja hävitada mälestuskivid Sinimägedel. Tegude eest lubati neile rahalist tasu.

Vandalismiakt pandi toime 31. oktoobril. Rünnaku käigus lükati ümber mitu Eesti ja välismaiste Relva-SS vabadusvõitlejate mälestuskivi ning neile soditi punase värviga venekeelseid solvanguid ja sümboleid. 2. novembril pärast kella 14 sai politsei teate kahjustustest Grenaderimäel. Sündmuskohal selgus, et mitu mälestuskivi olid postamentidelt maha lükatud ja värviga rüvetatud.

Memoriaali haldav Narva-Jõesuu linnavalitsus viis kahjustatud kivid samal päeval restaureerimisele. Omavalitsus teatas, et memoriaal seatakse võimalikult kiiresti korda. Samuti plaanitakse tugevdada turvameetmeid, lisades alale täiendava valgustuse ja uued jälgimissüsteemid.

Sinimägede memoriaali vastu on viimastel aastatel toime pandud mitu rünnakut. 2024. aasta alguses pidas Kaitsepolitseiamet kinni kaks meest, keda kahtlustati samalaadsete vandalismiaktide toimepanemises 23. ja 31. jaanuaril. Ka nende juhtumite puhul selgus uurimise käigus, et rünnakud olid toime pandud Venemaa tellimusel.

Üks toona kinni peetud isikutest oli Venemaa kodanik, keda seostatakse ka Alfons Rebase bareljeefi rüvetamisega. Teine kahtlustatav, Eesti ja Venemaa topeltkodanik, oli varem seotud 2023. aastal Virumaal toime pandud sarnaste juhtumitega.

Viimaste aastate sündmused on näidanud, et mälestuspaikade rüvetamine ei ole juhuslik vandalism, vaid osa laiemast mõjutustegevusest. Sinimägede memoriaal, mis meenutab 1944. aastal Eesti ja Euroopa vabaduse eest võidelnud sõdureid, on korduvalt sattunud ideoloogiliselt motiveeritud rünnakute sihtmärgiks.

Uus kriminaalasi näitab, et sellised rünnakud jätkuvad ning nende taga võivad olla Venemaalt juhitud provokatsioonid, mille eesmärk on õhutada pingeid ja rünnata Eesti ajaloolist mälu. Kohtumenetluses selgub, milline oli süüdistatavate täpne roll ning kas rünnaku tellijad õnnestub tuvastada.