Rootsi valitsus teatas, et karmistab oluliselt kodakondsuse andmise tingimusi, pikendades kodakondsuse taotlejatele nõutavat Rootsis elamise aega ning kehtestades sissetulekupiiri ja teadmiste kontrolli. Uued reeglid jõustuvad 6. juunil – Rootsi rahvuspühal.
Migratsiooniminister Johan Forssell rõhutas ajakirjanikele, et kavandatavad muudatused on senisest märksa rangemad. „Praegu sisuliselt nõudeid ei ole,“ märkis ta, lisades, et on mõistlik eeldada, et kodakondsust taotlev inimene teab, kas Rootsi on monarhia või vabariik.
Valitsuse ettepaneku kohaselt peab kodakondsuse taotleja olema elanud Rootsis üldjuhul vähemalt kaheksa aastat senise viie asemel. Lisaks tuleb läbida keeleoskuse ja Rootsi ühiskonna tundmise test.
Samuti kehtestatakse minimaalne sissetulekunõue: taotleja igakuine brutotulu peab ületama 20 000 Rootsi krooni (ligikaudu 1875 eurot). See jääb küll alla riigi mediaanpalga taseme, kuid seab selge piiri neile, kes ei suuda end ise ülal pidada.
Valitsus rõhutab, et kodakondsus peab eeldama „auväärset eluviisi“, rootsi keele oskust ning suutlikkust iseseisvalt toime tulla.
Oluliselt karmistatakse ka nõudeid neile, kes on kantud karistusregistrisse kas Rootsis või välismaal. Näiteks nelja-aastase vanglakaristuse kandnud isik peab ootama 15 aastat, enne kui tal on võimalik kodakondsust taotleda.
Seaduse jõustumisel 6. juunil rakenduvad uued tingimused kõigile juhtumitele, mille kohta pole selleks ajaks lõplikku otsust tehtud. See tähendab, et ka juba esitatud, kuid menetlemisel olevad taotlused vaadatakse läbi uute reeglite alusel. Migratsiooniministri sõnul on iseenesestmõistetav, et uued nõuded kehtivad kõigile pärast 6. juunit väljastatavatele kodakondsustele.
Alates 2015. aastast, mil Rootsi võttis vastu ligikaudu 160 000 asüülitaotlejat, on järjestikused valitsused migratsioonipoliitikat järk-järgult karmistanud. Praegu on Rootsi migratsiooniametis ligi 100 000 menetluses olevat kodakondsusjuhtumit.
Vähemusvalitsus loodab, et veelgi rangem joon sisserändepoliitikas leiab toetust sügisel toimuvatel parlamendivalimistel. Valitsuse hinnangul peab Rootsi kodakondsus tähendama sisulist lõimumist ning lojaalsust riigile, mitte üksnes formaalset elamisõigust.
Seaduse jõustumise kuupäev – 6. juuni – on sümboolne. Just sel päeval 1523. aastal valiti Gustav Vasa Rootsi kuningaks, mis tähistas riigi iseseisvumist Taani domineeritud Kalmari unioonist. Valitsuse annab kindla sõnumi, et kodakondsus on riigi suveräänsuse küsimus ning selle omandamine eeldab reaalseid sidemeid ja kohustusi Rootsi ees.
