Eesti teadusmaastikul on puhkenud terav skandaal, mis paljastab, kuidas soode taastamise vastased seisukohad toetuvad näiliselt teaduslikele argumentidele, mille aluseks on tegelikult võltsandmed. ERR-i portaalis 18. veebruaril ilmunud arvamusloos „Soode taastamine võib põhjustada sajandipikkuse kliimavõla“ väitis Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia tenuuriprofessor Reimo Lutter, et soometsade taastamine on vastuolus kliimaeesmärkidega. Artikli lõppu lisatud teadusviited, mis pidid neid väiteid kinnitama, osutusid aga täielikult võltsituiks – need loodi tehisintellekti abil ega viinud ühegi reaalse publikatsioonini.
Juhtum sai avalikuks, kui mitmed asjatundjad püüdsid viiteid kontrollida. Bioloog ja Eesti Maaülikooli makroökoloogia professor Lauri Laanisto kirjutas Majandi Meediamonitori blogis otsesõnu: „Lugu nende viidetega on aga see, et neist ühtegi pole tegelikult olemas.“ Tema sõnul oli viidete nimekiri üles ehitatud nii, et see jätaks mulje, justkui toetaks viimase viie aasta teaduskirjandus tugevalt väidet, nagu oleks soometsade taastamine kliimale kahjulik. „Arvestades viidetele lisatud eestikeelsete kommentaaride struktuurselt ühetaolist ülesehitust, siis võib oletada, et ka need on tehisaruga genereeritud,“ märkis Laanisto.
Selline ülesehitus andis näiliselt teadusliku kaalu arvamusloole, mis hakkas sotsiaalmeedias kiiresti levima, toetades metsatööstuse huve ja soode taastamise vastast narratiivi. Metsatööstuse toetajad nagu Annela Anger-Kraavi jagasid algset lugu sotsiaalmeedias, soovitades sealjuures lugeda viidatud mitteeksisteerivaid artikleid. Samuti avaldas toetust artikli seisukohtadele Soraineni vandeadvokaat Britta Retel. Hiljem ilmnes, et viidatud teadustöid ei olnud võimalik leida.
Kui ERR sai teada, et viidete nimekiri koosnes autori tööversiooni märkmetest ning sisaldas olematuid allikaid, eemaldati need artikli lõpust. Reimo Lutter tunnistas hiljem, et kasutas tehisintellekti tööriista täiendavate allikate otsimiseks ning lisas need oma tööversiooni, kuid unustas need enne artikli saatmist eemaldada. „Võtan selle eksimuse eest vastutuse ja palun vabandust tekkinud segaduse pärast,“ ütles ta Postimehele.
Kriitikud ei lepi siiski juhtunu tõlgendamisega tehnilise apsakana. Laanisto tõi oma blogis esile ka sisulised vastuolud Lutteri argumentatsioonis: artiklis ei mainitud kordagi elurikkust ega ökosüsteemiteenuseid, kuigi soometsade taastamise peamine eesmärk on just nende säilitamine. „Need on spetsiifilised kooslused, kus elavad liigid, mida mujal kooslusetüüpides ei leidu. Soometsade taastamise peamiseks ajendiks ei ole süsinikuringe mudimine,“ kirjutas Laanisto. Samuti juhtis ta tähelepanu, et põuad ja veetaseme kõikumine, millele Lutter viitas riskina, on tegelikult argument veetaseme taastamise kasuks.
Looduskaitsja ja MTÜ Hoiame Loodust kõneisik Mati Sepp sõnastas kriitika veel teravamalt. „Tenuuriprofessori tase pole midagi sellist, kus saaks AI-ga vabalt ringi askeldada,“ kirjutas ta sotsiaalmeedias. Sepa hinnangul ei saa nii tõsist eksimust taandada „kummaliselt kõlavaks vabanduseks“, eriti olukorras, kus metsanduse ja looduskaitse vahelised pinged on ühiskonnas niigi teravad. „Eesti Maaülikool peaks võtma olukorda väga tõsiselt ja viima läbi siseauditi, et välja selgitada, mis seal toimub,“ lisas Sepp.
