Suurbritannias tegutsev riiklik radikaliseerumise ennetusprogramm on tekitanud küsimusi seoses suuremahulise sekkumisega kodanike privaatsusse ja ideoloogilise kallutatusega. Valitsuse algatus „Prevent“ on osa väljakuulutatud terrorismivastasest strateegiast ning kutsub kodanikke üles varakult teatama võimalikest radikaliseerumise märkidest.
Valitsuse veebimaterjalid rõhutavad, et ohumärke võivad märgata kõik – pereliikmed, tööandjad või õpetajad – ning vihjete andmine võib toimuda anonüümselt. Juhendmaterjalides loetletakse võimalike signaalide seas muu hulgas: „identiteeditunde otsing, sotsiaalne võõrandumine või suurenenud ajaveetmine internetis“. Programmi eesmärk on ametliku selgituse kohaselt ennetada äärmusluse levikut, pakkudes riskirühma kuuluvatele inimestele varast sekkumist.
Kriitikud näevad selles aga mehhanismi, mis julgustab kahtlustamist ja liigset jälgimist. Nende hinnangul võib subjektiivsete tunnetuste põhjal tehtud teavitamine kahjustada kodanikuvabadusi ja tekitada usaldamatust ühiskonnas. 2024. aastal registreeriti üle 22 000 vihje, mis pärinesid avalikkuselt, haridusasutustest ja tööandjatelt.
Ametlike andmete kohaselt suunati eelarveaastal 2025 programmi „Prevent“ menetlusse rekordilised 8 778 juhtumit, millest umbes 90% puudutas mehi. Suur osa juhtumitest klassifitseeriti kategooriasse „ilma ideoloogiata“, kuid ideoloogiliste juhtumite hulgas moodustasid suurima rühma paremäärmuslusega seotud juhtumid, millele järgnesid islamistliku äärmusluse juhtumid ning muud kategooriad.
Osa juhtumitest liigub edasi programmi „Channel“, kus spetsialistide meeskond pakub kuni kahe aasta jooksul nõustamist ja järelevalvet, ilma et isikule oleks esitatud kriminaalsüüdistus. Valitsuse väitel on tegu ennetava meetmega, mis aitab vältida vägivallategusid. Ligikaudu 1 464 sellisesse programmi suunatud juhtumist moodustasid suurima osa „paremäärmuslusega” seotud juhtumid, millele järgnesid islamistliku äärmusluse juhtumid.
Samas näitavad vanglastatistika andmed teistsugust pilti: 2024. aasta lõpu seisuga kandis terrorismikuritegude eest karistust 257 inimest, kellest enamik oli seotud islamistliku äärmuslusega. See vastuolu on kriitikute hinnangul tõendiks, et ennetusmeetmete fookus ei vasta tegelikule ohupildile. Julgeolekuasutused seevastu rõhutavad, et Prevent ei keskendu üksnes juba toime pandud kuritegudele, vaid potentsiaalsete riskide ennetamisele.
Avalikkuse tähelepanu on pälvinud ka üksikud kohtuasjad, kus sotsiaalmeediapostituste tõttu on määratud vanglakaristusi, mis on tekitanud debatti sõnavabaduse piiride üle. Samuti on arutelu tekitanud programmi kommunikatsioonikampaaniad, sealhulgas noortele suunatud interaktiivsed materjalid, mille tõhusust on osa vaatlejaid naeruvääristanud.
