August ehk lõikus- või põimukuu oli põllumajandusest elatuvate muinaseestlaste jaoks väga tähtis periood. Sel ajal võeti kokku kevade ja suve hakul tehtud tööde, aga ka riituste ja muude põlisusu talituste mõju viljasaagile. Nüüd oli ülesanne minna vastu sügisele koristusele, mis määras ellujäämise ja hakkamasaamise eeloleval talvel. Sellesse kuusse jäi kolm olulist püha – esimene, suur ja viimane rukkiemapäev. Neist esimene, mida tuntakse ka tulepäeva ja lauripäevana (seostub paganliku tulehaldja Lauritsa ja kristliku pühaku Laurentiusega), langeb 10. augustile.
Sellest päevast alates kaob aovalgus ja öötaevasse ilmub Linnutee. Õhtud muutuvad pimedaks ning seetõttu on tavaks sel päeval videvikus kodus tuld teha, kuid tulepäeval ise tuld ei süüdata, lastes tulel puhata. Hooliv rahvas austas tulejumalat ning soovitas suitsu- ja piibumeestel oma tuleriistad sel päeval rahule jätta.
Hoolimata sellest, et uudsevili on käes, soovitavad muistsed traditsioonid mitte minna põllule rukkiemapäeval, vaid võtta hoopis aeg maha ning tänada loodust ja põllumeest. Rukkiemapäeva kombed õpetasid austama ja hoidma loodust ning mõistma looduse rolli igapäevaelus. Lisaks innustasid need võtma aega puhkuseks, tänutundeks ning austama pärimust.
Esimene rukkiemapäev oli muistsetel aegadel ka pühade allikate ja vete külastuspäev. Eriti Kuusalus oli tavaks, et tuhanded inimesed kogunesid rukkiemapäeval allikaid külastama ja sealt vett ammutama. Usuti, et rukkiemapäeval on vesi eriti püha ja tervistav ning seetõttu sooviti sel päeval vees käia ja sellest osa saada. Lisaks oli rukkiemapäeval populaarne tegevus kiigelkäimine, kuna noored olid sel päeval tööst vabad ja kogunesid rõõmsalt kiigemäele.
Rukkiemapäev oli aeg, mil inimesed austasid loodust, tulejumalat ja üksteist, järgides vanu traditsioone ning veetes rõõmsalt aega koos pere ja sõpradega. Kuigi aja jooksul on osad tavasid muutunud või kadunud, kannab rukkiemapäev endiselt endas meie esivanemate pärandit ja õpetusi, mis rikastavad meie kultuurilugu ning pakuvad huvi ja inspiratsiooni ajaloouurijatele.
