Pühapäeval, 1. veebruaril korraldab Eesti Leegioni Sõprade Klubi Narvas mälestusürituse, millega tähistatakse 82 aasta möödumist 1944. aasta Eesti kaitselahingute algusest. Kogunemine toimub keskpäeval Narva Saksa sõdurite kalmistul Jõesuu tänaval.

1944. aasta jaanuari lõpus algas Teine Vabadussõda – eestlaste võitlus uue Nõukogude okupatsiooni ärahoidmise nimel ja Eesti iseseisvuse taastamiseks. Punaarmee jõudis taas Eesti piiridesse ning Eesti Omavalitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni. Tänane mälestusüritus keskendub nende sündmuste mälestamisele Narva rindel.

Samal joonel, kus 1920. aastal sõlmiti Tartu rahu ja kinnitati Eesti Vabariigi iseseisvus, pidasid kaks põlvkonda hiljem lahinguid Eesti mehed, seekord Saksa mundris. See toimus olukorras, kus muud võimalust relvastatud vastupanuks Nõukogude Liidu sissetungile ei olnud.

Eesti Leegioni Sõprade Klubi kutsub mälestusürituse raames ühtlasi ringkäigule ajaloolistes paikades. Lisaks Saksa sõdurite kalmistule külastatakse Narva garnisoni kalmistut ning Vabadussõja mälestusmärke Narvas, Narva-Jõesuus ja Riigikülas. Mälestusüritus saab oma lõppakordi Sininõmmel, kuhu on maetud veebel Rein Männik, kes juhtis Riigiküla sillapea vallutamist 24. veebruaril 1944.

Need paigad seovad omavahel nii esimese Vabadussõja kui ka 1944. aasta kaitselahingud ning annavad edasi Eesti riikliku järjepidevuse idee, mis jäi püsima vaatamata okupatsioonile.

Tänane kogunemine Narvas on juba kujunenud iga-aastaseks traditsiooniks. Palume selle kohta levitada teavet, et Narva ja Ida-Virumaa eestlastel, aga ka teistel huvilistel, oleks võimalik soovi korral mälestamisest osa võtta ning mõtestada Eesti ajaloo üht keerukamat perioodi kohapeal, kus sündmused aset leidsid.