Taani oli valmis astuma lahingusse Ameerika Ühendriikide vastu, kui USA president Donald Trump oleks kõige mustema stsenaariumi korral andnud käsu Gröönimaa hõivamiseks. Sellest kirjutab Taani ringhääling DR, viidates nii Gröönimaale saadetud Taani sõduritele kui ka poliitilistele allikatele Kopenhaagenis. Kuigi Taani ei pidanud realistlikuks Gröönimaa kontrolli pikaajalist säilitamist USA sõjalise ülekaalu vastu, olnuks strateegiline eesmärk sundida ameeriklased agressiooni eest maksma võimalikult kõrget poliitilist ja inimlikku hinda.
DR-i andmetel anti eelmisel nädalal Taani kaitseväele kõige kõrgemalt tasemelt käsk valmistuda Gröönimaa kaitseplaani kiireks aktiveerimiseks. Mitmeleheküljeline korraldus nägi ette kohaloleku ja lahinguvalmiduse tõstmist, et demonstreerida tahet ja võimet kaitsta Taani riigi suveräänsust ning territoriaalset terviklikkust. Vahetult pärast käsu andmist alustasid sõjaväe- ja tsiviillennukid sõdurite ja varustuse transporti Gröönimaale.
Taani poliitilistes ringkondades valitses DR-i andmetel laialdane üksmeel, et USA võimaliku sõjalise surve või rünnaku korral tuleb osutada vastupanu. Selle seisukoha taga olid nii valitsus kui ka opositsioonierakonnad. Arvestati selgelt, et USA väed on nii arvuliselt kui ka materiaalselt ülekaalus ning Taani ei suutnuks Gröönimaad jõuga hoida. Küll aga peeti võimalikuks ja vajalikuks tekitada ameeriklastele tõsiseid kaotusi, sealhulgas inimkaotusi, et kallutada USA avalikku arvamust agressiooni vastu ning tõsta poliitilist hinda Trumpi jaoks.
Taani konservatiivist kaitsekomisjoni esimees Rasmus Jarlov kinnitas CNN-ile, et USA sissetung Gröönimaale oleks tähendanud otsest sõjalist konflikti kahe riigi vahel. Ta tunnistas USA sõjalist ülekaalu, kuid rõhutas Taani kohustust kaitsta oma maad ja inimesi. Jarlovi hinnangul oleks selline konflikt olnud katastroofiline ka Washingtoni jaoks ning Gröönimaa annekteerimisel puudus ratsionaalne majanduslik põhjendus.
Sõjaline valmisolek vormistati õppusena „Arctic Endurance“, mis DR-i teatel käivitati küll varem koostatud plaanide alusel, kuid viimaste arengute tõttu toodi selle algus ettepoole. Õppus on mitmefaasiline ja võimaldab vajaduse korral saata Gröönimaale täiendavaid üksusi ja võimekusi. Avalikkusele pole täpsustatud faaside ajakava, kuid teada on, et Taani sõdurid saadeti piirkonda lahingumoonaga, nn KUP-laskemoonaga, mida kasutatakse reaalse lahinguvalmiduse tagamiseks.
Lõuna-Taani ülikooli sõjauuringute professor ja NATO ekspert Sten Rynning rõhutas DR-ile, et tegemist ei olnud sümboolse õppusega. Tema sõnul puudutasid otsused Taani „kroonijuveele“ ehk riigi tegelikku kaitseplaani ning olid oma olemuselt ajaloolised. Rynning märkis, et veel mõni aeg tagasi oleks olnud mõeldamatu olukord, kus Taani tunneks poliitilist vajadust heidutada sõjaliselt just Ameerika Ühendriike.
Gröönimaale koondati märkimisväärsed jõud: Jüütimaa tragunirügemendi soomustatud jalaväelased, keda peetakse Taani maaväe löögirusikaks, Skive insenerirügemendi spetsialistid ning Arktikakomando patrulllaevad Gröönimaa vetes. Põhja-Atlandil tegutses fregatt Peter Willemoes. Õhuvägi kasutas transpordilennukeid Hercules ning esimest korda patrullisid Gröönimaa kohal hävitajad F-35. Operatsiooniga liitusid ka mitme Euroopa liitlase – sealhulgas Rootsi, Norra, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi ja Suurbritannia – üksused.
Rynningu sõnul on otsene sõjaline kriis praeguseks möödas, kuid vaidlus suveräänsuse üle ei ole kaugeltki lõppenud. Vastuseis USA kongressis, aktsiaturgude langus ja intressimäärade tõus mõjusid heidutavalt ning sundisid Trumpi taanduma. Taani kaitseministeerium kinnitas omalt poolt, et suurendatud kohalolek Gröönimaal on ametlikult seotud õppustega koos liitlastega ning „Arctic Endurance“ jätkub kogu aasta vältel maal, merel ja õhus.
