Taani Konservatiivse Rahvaerakonna Gröönimaa-küsimuste kõneisik ja Folketingi kaitsekomisjoni esimees Rasmus Jarlov on astunud avalikkuse ette senisest jõulisema sõnumiga, kutsudes Taanit üles näitama selget vastupanutahet võimaliku Ameerika Ühendriikide surve või agressiooni korral Gröönimaa suhtes. Jarlovi hinnangul ei piisa enam diplomaatilisest retoorikast – Taani peab olema valmis oma territooriumi reaalselt kaitsma.
Telekanalile TV 2 antud intervjuus ütles Jarlov, et Taani peaks viivitamata suurendama oma sõjalist kohalolekut Gröönimaal, et heidutada võimalikke agressiivseid samme USA poolt. „Oleks tark, kui Taani saadaks Gröönimaale väed, et heidutada USA-d sõjalisest sissetungist,” rõhutas Jarlov.
Tema sõnul ei pea Taani tingimata tegutsema üksi. Jarlov leiab, et oluline on Euroopa suurriikide kaasamine, muutmaks igasugune sõjaline sekkumine Ameerika Ühendriikide jaoks vastuvõetamatult kulukaks. „Oleks mõistlik võtta vastu liitlased Prantsusmaalt ja Saksamaalt, kes on valmis saatma sinna vägesid, et aidata Gröönimaad kaitsta nii kiiresti kui võimalik, nii et sõjalise invasiooni hind muutuks ameeriklaste jaoks äärmiselt kõrgeks,” ütles ta.
Lisaks otsesele sõjalisele ohule hoiatas Jarlov ka majandusliku surve eest. Tema hinnangul on tõenäoline, et USA püüab Gröönimaa staatust muuta rahaliste lubaduste kaudu, mitte relvade abil. Jarlovi sõnul võivad ameeriklased üritada Gröönimaad „ära osta” või „ära meelitada”, et see lahkuks Taani Kuningriigi koosseisust ja seoks end Ühendriikidega. „On loogiline, et ameeriklaste jaoks on palju lihtsam teha neile majanduslik pakkumine kui minna sõtta ülejäänud NATO-ga ja põhjustada see kaos, mis sellega kaasneks,” selgitas Jarlov.
Taani avalikkuses on taas tähelepanu alla tõusnud 1952. aastast pärinev sõjaline direktiiv, mille kohaselt peavad Taani sõdurid avama tule vajadusel ilma käskudeta, kui Taani territooriumi rünnatakse – ka juhul, kui ründajaks oleksid USA väed. Taani kaitseministeerium on kinnitanud, et see korraldus kehtib endiselt.
Direktiiv näeb ette, et Taani kaitseväelased peavad „viivitamatult astuma lahingusse” iga Taani territooriumi vastu suunatud rünnaku korral ega tohi jääda ootama täiendavaid käske, isegi siis, kui ülemjuhatus ei ole ametlikult teadlik sõja väljakuulutamisest. Ajalehele Berlingske kinnitasid nii kaitseväe juhatus kui ka kaitseministeerium, et korraldus on jõus ning puudutab ka võimalikku olukorda Gröönimaal.
Pingeid on suurendanud USA presidendi Donald Trumpi korduvad avaldused, milles ta on nimetanud Gröönimaad Ameerika rahvusliku julgeoleku seisukohalt elutähtsaks ning vihjanud, et USA võib vajaduse korral kasutada ka jõudu. Taani peaminister Mette Frederiksen on sellistele avaldustele vastanud erakordselt karmilt. Tema sõnul tähendaks sõjaline katse Gröönimaad jõuga üle võtta NATO lõppu. „Kui Ameerika Ühendriigid otsustavad rünnata sõjaliselt teist NATO riiki, siis kõik peatub – sealhulgas NATO ja sellega kaasnenud julgeolek, mis on kehtinud alates Teise maailmasõja lõpust,” ütles Frederiksen TV 2-le.
