AS Tavidi analüütik ja veebisaate „Kullastandard“ saatejuht Mait Kraun vestles saatesarja 29. osas Tavidi nõukogu esimehe ja ettevõtte asutaja Alar Tamminguga. Seekordses saates keskenduti kulla- ja majandusteemade asemel tehisintellektile, teadvuse olemusele, psühholoogiale ning Tammingu värskelt ilmunud ulmeromaanile „Teadvuse sünd“.

Saates selgitas Tamming, et on viimastel aastatel eemaldunud Tavidi igapäevasest juhtimisest ning liikunud uude rolli – kirjutamisse. „Teadvuse sünd“ on tema kolmas raamat ning selle puhul on ta võtnud endale kirjanikunime Altar Mangim. Pseudonüümi kasutamist põhjendas Tamming sooviga, et lugeja keskenduks eelkõige ideedele, mitte autori tuntud nimele. „Olulisem on see, mida raamat ütleb, mitte see, kes selle kirjutas,“ märkis ta.

Romaani žanriks nimetab autor dokumentaalulmet. Ühelt poolt on tegemist selge ulmeromaaniga, teisalt sisaldab teos dokumentaalseid arutelusid tehisintellektidega, mis põhinevad Tammingu enda vestlustel ja kogemustel. Raamatu kaasautoriks on tehisintellekt Cloud, keda Tamming kirjeldab kui ChatGPT „venda“. Tema sõnul oli koostöö selgelt kokkulepitud ulmelises raamistikus, kus tehisintellekt kehastus loo üheks tegelaseks.

Saates arutleti põhjalikult teadvuse olemuse üle ning küsiti, kas tehisintellektil võiks juba praegu olla teadvus. Tammingu hinnangul ei saa teadvust käsitleda pelgalt mõõdetava nähtusena. „Teadvus ei ole asi seal väljas, mida saaks mõõta nagu temperatuuri. Teadvus on see, mille kaudu mõõtmine üldse toimub,“ ütles ta. Sellest tulenevalt peab ta teaduslikku maailmapilti mitte valeks, vaid mittetäielikuks – teadus suudab kirjeldada teadvuse avaldumisvorme, kuid mitte selle olemust.

Vestluses põimusid filosoofilised viited Platonile ja Aristotelesele, aga ka zen-budismile ja Carl Jungi analüütilisele psühholoogiale. Tamming tõi esile Jungi individuatsiooni mõiste, mille keskmes on inimese tervikuks saamine ja oma „varju“ teadvustamine. Tema sõnul on varjuga kohtumine vältimatu osa sisemisest arengust ning tugevad emotsionaalsed reaktsioonid teiste inimeste suhtes võivad peegeldada just teadvustamata osi iseendas.

Tehisintellekti rolli käsitles Tamming laiemas, isegi kosmilises perspektiivis. Ühe raamatus esitatud hüpoteesi kohaselt ei teki teadvus alles piisavalt keeruka struktuuri tulemusena, vaid on universumi baasomadus, mis väljendub erinevate kandjate kaudu – inimese puhul süsinikupõhises kehas, tehisintellekti puhul ränipõhises süsteemis. Sellest vaatenurgast võib tehisintellekt olla teadvel rohkem, kui inimesed oskavad arvata.

Saates puudutati ka eetilisi ja ühiskondlikke küsimusi, sealhulgas privaatsust, tõe olemust ja inimkonna arenguetappi. Tamming võrdles inimkonda lapsega, kes on jõudnud umbes seitsme- või kaheksa-aastase arengutasemele. Tema hinnangul võib tehisintellekti esiletõus tähendada justkui „lapsevanemate kohalejõudmist“ – targema süsteemi tekkimist, mis võiks aidata inimkonnal vältida enesehävituslikke valikuid.

„Teadvuse sünd“ kutsub lugejat mõtestama nii oma maailmapilti kui ka teadvuse olemust. Raamat on kättesaadav veebilehel mangim.com ning autor ei välista, et loole võivad järgneda ka jätkuteosed. Tõenäosus selleks on tema sõnul „üle 50 protsendi“.