Ameerika Ühendriikides tegutseva raadiosaatejuhi James Edwardsi kokku kutsutud ekspertpaneel hindas president Donald Trumpi esimest aastat tagasi ametis. Paneeli kuulusid nii USA kui ka Euroopa, Kanada ja Austraalia akadeemikud, analüütikud ning ühiskonnategelased, kellel paluti anda Trumpi tegevusele hinne kümnepallisüsteemis ning seda põhjendada.
Kokku osales hinnangus 14 eksperti, neist seitse Ameerika Ühendriikidest ja seitse välisriikidest. USA osalejate antud keskmine hinne Trumpi ametiaastale oli 7,4, Euroopa, Kanada ja Austraalia ekspertidel 6,8 ning koondkeskmiseks kujunes 7,1 punkti kümnest.
Eestit esindas paneelis endine Riigikogu liige Ruuben Kaalep, kes andis Trumpi ametiaastale hinnanguks 5/10. Kaalepi sõnul tuleb Trumpi puhul eristada tugevaid instinkte ja nende ebaühtlast teostust. Ta tõi positiivsena esile rõhuasetuse rahvusriigi alustele, kuid märkis, et presidendi tegevuses esineb vastuolu rahvusliku retoorika ja suurriikliku jõupoliitika vahel.
“Rahvuslase seisukohalt tuleb positiivselt hinnata Trumpi poliitikat, mis tugevdab omariiklust: sealhulgas riigipiiri kindlustamist, kultuuri alalhoidu ja vastasseisu globalistlikule eliidile. Tema valimisvõit andis hääle neile, kes näevad esmast ohtu kultuurilises ja poliitilises allakäigus. Trump esitas väljakutse senisele meediavõimule, seadis kahtluse alla valitsevad ideoloogilised dogmad ning kinnitas põhimõtet, et Ameerika rahvas – mitte üleriigilised struktuurid ega vastutamatu bürokraatia – peab otsustama oma riigi saatuse üle,” hindas Kaalep.
“Samas läbib tema valitsusaega üks sisemine vastuolu: rahvuslus ja harjumuspärane imperialism ei sobi hästi kokku. Suured tsentraliseeritud võimustruktuurid nõrgestavad usaldusel põhinevaid rahvuslikke kogukondi ning soodustavad bürokraatia kasvu. Järjekindel rahvuslik poliitika eeldaks kodumaal suuremat lugupidamist detsentraliseerimise vastu ja välispoliitikas tõelist rahvaste enesemääramist,” jätkas eestlane.
“Rahvusvahelisel tasandil astus Trump ametisse siira sooviga vähendada konflikte ja püüelda rahu poole, piirates samal ajal Ameerika otsest sõjalist sekkumist. See instinkt on mõistetav ja paljuski tervitatav. Püsiv rahu ei saa aga eksisteerida ilma õigluseta ning õiglus eeldaks imperialistlike suurvõimude agressiooni ohjeldamist oma naabrite suhtes. Trumpi tegevus selles vallas on olnud vastuoksuslik,” leidis Kaalep.
“Positiivsena sundis ta Euroopat loobuma mugavusest ja survestas Euroopa Liitu võtma suuremat vastutust oma kaitse eest, mis on kooskõlas kainelt mõistetud rahvusliku suveräänsusega. Ka tema sammud Lähis-Idas näitavad teatavat potentsiaali, kuigi pole veel selge, kas need viivad ka püsiva lahenduseni, mis austaks mõlema poole rahvuslikku enesemääramist. Negatiivse poole pealt ohustavad Trumpi rahvuslikku loogikat aeg-ajalt kõlanud vihjed territoriaalsele laienemisele või avantüristlikule jõukasutusele. Seega on Trump esimesel ametiaastal üles näidanud tugevaid instinkte, kuid ka strateegilist ebajärjekindlust, mis piirab nende teostamist,” võttis Kaalep kokku.
Teised eksperdid andsid Trumpile hinnanguid vahemikus 4 kuni 10 punkti. Kõrgemalt hinnati eeskätt immigratsioonipoliitikat, piirikontrolli karmistamist ja teatud ideoloogiliste suundumuste tagasipööramist föderaalvalitsemises. Kriitikat pälvisid aga välispoliitilised otsused, eeskätt Lähis-Ida ja Ukraina teemadel, samuti lubaduste ebapiisav täitmine immigratsioonireformi ja institutsionaalsete muutuste osas.
Hinnangud avaldati USA nädalalehes American Free Press, mis alustas ilmumist 1960. aastatel nime all The Spotlight ning kannab 2000. aastate algusest praegust nime. Leht ilmub järjepidevalt ning keskendub USA sise- ja välispoliitika ning julgeolekuküsimuste käsitlemisele.
