Keskkonnaameti tänavune kontroll näitab, et 2025. aasta pesitsusperioodil toimunud metsaraied tõid kaasa erakordselt suure looduskahju. Hinnanguliselt hävines raiete tõttu vähemalt 120 000 veel lennuvõimetut linnupoega, selgub ametlikust analüüsist.

Keskkonnaamet kontrollis pesitsusrahu järgimist ajavahemikus 15. aprillist kuni 30. juunini kokku 2667 metsateatisega alal. Aktiivne raietegevus tuvastati neist 152-l juhul ehk 5,7 protsendil. Sama suhtarvu üle Eesti metsateatiste üldisele mahule kandes järeldavad eksperdid, et pesitsusajal toimus igal hetkel üle tuhande raie.

Analüüs näitas, et peaaegu pooled raied toimusid linnurohketes metsades – 48,7 protsenti – ning ülejäänud keskmise või väiksema asustusega puistutes. Linnurohketel aladel hävitati keskmiselt kuus, mujal kolm pesa hektari kohta. Igas pesas oli keskmiselt viis lennuvõimetut poega või muna, mille põhjal jõuti vähemalt 120 000 hukkunud linnupoja hinnanguni.

Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul näitab tulemus, kui habras on loodusliku tasakaalu säilitamine majandusmetsades.

„Iga pesitsusaegne raie tähendab looduses konkreetse pesakonna hävitamist. Me räägime sadadest tuhandetest eludest, mis olid juba tekkinud, aga ei jõudnud lennuvõimeliseks saada,“ ütles Võhandu.

Ornitoloogide hinnangul ei kaitse hetkel kehtiv pesitsusrahu regulatsioon tegelikult metsades pesitsevaid linde. Hoolimata Keskkonnaameti kontrollidest jätkub märkimisväärne osa raietegevusest just kevadkuudel, mil kahju ökosüsteemidele on pöördumatu.

Küsitluste järgi toetab 93 protsenti Eesti elanikest pesitsusajal toimuvate raiete lõpetamist. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub valitsust ja kliimaministeeriumi üles kehtestama kohustuslikku pesitsusrahu kõigis majandusmetsades 15. aprillist kuni 15. juulini ning kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini.

„Pesitsusrahu rikkumise hind ei ole abstraktne – see on iga-aastane kümnete tuhandete elude kaotus, mida oleks võimalik vältida ühe poliitilise otsusega,“ rõhutas Võhandu.

Keskkonnaamet lubab järelevalvet jätkata ja vajadusel teha ettepanekuid regulatsiooni karmistamiseks. Samas hoiatavad eksperdid, et kui raiemahtusid pesitsusajal ei vähendata, võib järgmistel aastatel sarnane või veelgi suurem looduskahju korduda.