ÜRO ja inimõigusorganisatsioonide kogutud andmed viitavad, et Läänekaldal on käimas üks rängemaid vägivallalaineid palestiinlaste vastu pärast seda, kui ÜRO 2006. aastal andmete kogumist alustas.
Juulis toimunud sündmuste käigus ründasid maskides isikute grupid öösel korduvalt palestiina külade elanikke ja vara. Näiteks Burqa külas süüdati turvakaamerate andmetel mitu autot ning seinale maaliti grafiti sõnumiga „Kättemaks“. Sarnaseid rünnakuid on sealsete elanike sõnul toimunud alates 2023. aasta sügisest korduvalt.
Palestiinlasest ettevõtja Muhammad Sabr Asalaya, kelle vanametallihoovi on juba seitse korda süüdatud, ütles New York Timesile antud intervjuus: „Enne sõda nad ahistasid meid, aga mitte sellisel määral. Nüüd püüavad nad võimalikult paljud inimesed välja ajada ja võimalikult palju maad endale haarata.“ Asalaya sõnul on korduvad süütamised hävitanud kümneid autosid ja teinud tema äri praktiliselt võimatuks. „Elu ei muutu siin aeglaselt talumatuks – see on juba talumatu,“ ütles ta.
ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo andmetel registreeriti 2025. aasta esimesel poolel enam kui 750 rünnakut palestiinlaste või nende vara vastu – ligi 130 juhtumit kuus. See on kõrgeim tase alates 2006. aastast. Iisraeli sõjaväe andmed, millele pääses ligi New York Times, kinnitavad samuti vägivalla kasvu, kuigi ametlikult on seal kirjas väiksem arv – umbes 440 juhtumit.
Vägivallamuster on sarnane: maskides rühmitused liiguvad öösiti küladesse, süütavad autosid ja maju või maalivad hoonetele ähvardavat grafitit. Mõnikord toimuvad kokkupõrked ka päevavalges, sealhulgas juhtumeid, kus põletati tulepommiga lapse magamistuba või rünnati kariloomade karjuseid.
Iisraeli inimõigusorganisatsiooni B’Tselem andmetel on alates 2023. aastast vähemalt 38 poolnomaadset kogukonda rünnakute ja surve tõttu oma kodukohad hüljanud. Rünnakute järel on vallutatud uusi mäenõlvu, kuhu on kerkinud kümneid ebaseaduslikke asundusi.
Mõned asunikeliidrid ei varja oma eesmärki. Aktivist Ariel Danino ütles 2023. aastal: „Me räägime sõjast maa pärast, ja sõja ajal tehakse selliseid asju.“ Hiljem kinnitas ta, et seisab endiselt nende sõnade taga.
Benjamin Netanyahu juhitud valitsus, kus on mitu asunikeliidrit, on viimase kahe aasta jooksul ametlikult legaliseerinud üle 30 varem loata rajatud asunduse. Samuti on rajatud enam kui 130 uut asunduspunkti – rohkem kui eelneva kahe aastakümne jooksul kokku.
Samaaegselt on Iisraeli armee paigaldanud Läänekalda linnadesse uusi kontrollpunkte ning korraldanud haaranguid, sealhulgas Jenini põgenikelaagris. Sõjavägi põhjendab samme julgeolekuga, öeldes, et nende ülesanne on tõkestada palestiina rühmituste rünnakuid. Samas on see muutnud tavainimeste elu veelgi keerulisemaks, piiranud liikumisvabadust ja kahjustanud majandust.
Palestiina külades kirjeldatakse igapäevast hirmu ja majanduslikku kahju. Beitini elanik Abdallah Abbas ärkas keset ööd, kui tema auto süüdati ning koduaeda maaliti Taaveti täht. Teises majapidamises pandi põlema lapsevanemate auto, pere pidi koos väikelastega varjuma.
„Me teadsime, et meie kord tuleb,“ ütles üks kohalik elanik. „Nad tahavad meid siit välja ajada.“
Iisraeli politsei teatel on osa kahtlusaluseid küll kinni peetud, kuid enamik vabastatud „tõendite puudumise tõttu“. Palestiina elanikud aga kinnitavad, et rünnakud korduvad ning riigi ametivõimud ei suuda või ei taha neid tõhusalt peatada.
