Läti rahandusministeerium (FM) on esitanud valitsusele ettepaneku võimaldada strateegiliselt oluliste riigiettevõtete aktsiate osalist müüki börsil, eesmärgiga parandada riigi rahandusseisu ja arendada kapitaliturgu. Plaani kohaselt võiks kuni aastani 2029 pakkuda avalikul müügil vähemalt 10% suurust osalust mitmes suuremas riigiettevõttes, sealhulgas sellistes majandusele ja riigi julgeolekule olulistes ettevõtetes nagu Latvenergo (energia) ja Latvijas valsts meži (riigimetsad).

Rahandusministeerium põhjendab ettepanekut vajadusega vähendada Läti valitsussektori võlakoormust ning elavdada kohalikku väärtpaberiturgu. Ministrite hinnangul tooks ettevõtete osaline börsile viimine kaasa suurema läbipaistvuse, laiema kodanikuosaluse ning võimaluse kasutada erasektori investeeringuid ettevõtete arenguks.

Siiski on plaan leidnud ühiskonnas mitmeid kriitikuid, eeskätt rahvuslik-konservatiivse partei Rahvuslik Liit (Nacionālā apvienība) ridadest. Parteijuht Ilze Indriksone on nimetanud ettepanekut „läbipaistmatuks ja ülepeakaela tehtud sammuks“, millel võivad olla pikaajalised kahjulikud tagajärjed nii riigi julgeolekule, looduskeskkonnale kui ka sotsiaalmajanduslikule stabiilsusele.

„Rahvuslik Liit ei toeta strateegiliste riigiettevõtete müümist eelarveauke lappides. Sellised sammud suvel, ilma ühiskondliku aruteluta, on vastutustundetu poliitika. Kapitalituru arendamine on vajalik, kuid mitte riiklike huvide arvelt,“ märkis Indriksone avalduses.

Rahvuslaste hinnangul on eriti problemaatiline riigimetsade osaline erastamine, kuna tegemist on naturaalselt taastumatute ressursside ja looduskaitseliste huvidega seotud ettevõttega. NA hoiatab, et osaluse müük võib viia olukorrani, kus riigil puudub enam piisav kontroll, et tagada loodusvarade jätkusuutlik kasutamine, tööhõive säilimine maapiirkondades ning avalik huvi.

Kapitalituru arendamine läbi osalise riigiettevõtete börsile viimise on olnud päevakorral mitmetes Euroopa riikides, eeskätt väikese ja keskmise suurusega turgudel, kus pensionifondide ja kodumaiste investorite kaasamine on olnud piiratud. Samas on kriitikud osutanud, et strateegiliste ettevõtete osaline müük võib tulevikus piirata riigi võimalusi sekkuda kriisiolukordades või kujundada pikaajalist arengupoliitikat.