USA president Donald Trump tegi esmaspäevasel kohtumisel NATO peasekretäri Mark Ruttega Valges Majas avalduse, mis võib kujuneda pöördepunktiks Lääne suhetes Venemaaga. Ta teatas, et USA tarnib Ukrainale lähiajal Patriot-tüüpi õhutõrjesüsteeme ning hoiatas Vladimir Putinit: kui Venemaa ei astu rahuläbirääkimistesse, ähvardavad Ameerika Ühendriigid kehtestada 100% imporditariifid kõikidele riikidele, kes ostavad Vene naftat.
„Olen temas väga pettunud,“ lausus Trump Putini kohta, märkides, et kuigi telefonikõned on viisakad, ei ole tulemusi. „Kui ta jätkab Kiievi ja teiste tsiviilsihtmärkide pommitamist, siis peame tegutsema karmilt,“ ütles USA president.
Trumpi toon Euroopa liitlaste suhtes oli märkimisväärselt positiivne: „Need riigid on tugevad ja edukad. NATO maksab selle eest. Meie toodame relvad, nemad maksavad,“ ütles ta, viidates Patriot-tüüpi süsteemide tarnetele. Trumpi senine kriitika NATO rahastamise teemal asendus seekord toetava tooniga, mis kinnitab tema uuenenud arusaama Euroopa tähtsusest julgeoleku vallas.
NATO peasekretär Mark Rutte kiitis USA ja Trumpi otsustavust: „See sõnum annab Venemaale märku, et lääneriigid ei kõhkle.“ Rutte sõnul oli Valges Majas peetud vestlus aus, tõsine ja suunatud praktilistele sammudele rahu saavutamiseks Ukrainas.
President Trump rõhutas ka USA kõrgtehnoloogiliste relvasüsteemide olemasolu ja võimsust, mainides muu hulgas tuumaallveelaevu. „Meil on maailma parimad relvad – ja ma ei räägi ainult Patriotide või tankidest. Meil on tuumaallveelaevad, mille olemasolu teised riigid isegi ei suuda ette kujutada,“ ütles ta pressikonverentsil.
See sõnum oli üheselt suunatud Moskvasse – Washington on valmis vajadusel jõuliselt vastama, kui agressioon ei vaibu.
Väärib märkimist, et kohtumisel ei puudutatud varasemaid diplomaatilisi pingeid Taani ja USA vahel, mis kerkisid päevakorda seoses Donald Trumpi sooviga osta Gröönimaa. Seekord jäi see teema täielikult kõrvale, keskendudes eeskätt julgeoleku- ja kaitseküsimustele.
Trumpi retoorika ja otsused näitavad strateegilist muutust – pehme suhtlus Kremliga asendub konkreetsete sammude ja hoiatustega. NATO tugevus, Euroopa kaitsevõime kasv ja USA tehnoloogiline üleolek moodustavad nüüd kolmikmõõtme, millega Washington püüab Kremlit pidurdada.
