Harkivi oblasti Borova linna lähedal Oskili jõe äärses lahingus hukkus 25. juunil Pärnust pärit Alo Klaassepp, 25‑aastane võitleja Ukraina legendaarses 3. ründebrigaadis. Uudist kinnitati neljapäeval tema üksusekaaslaste poolt. Tema surma ametlikku kinnitust takistab fakt, et rühm pidi taganema venelaste ootamatu vasturünnaku tõttu ja langenu surnukeha jäi lahinguväljale; seetõttu on ta dokumentides praegu „teadmata kadunud“.
Klaassepp liitus Ukraina relvajõududega tänavu talvel ning määrati brigaadi äsja formeeritud rahvusvahelisse pataljoni. Esimesele lahingumissioonile läks ta 27. mail – oma sünnipäeval – ning missioon pidi kestma ühe kuu. Vennale saadetud teates kirjeldas üksusekaaslane, et taganevat rühma tabas selja tagant droonilt visatud granaat. Plahvatuse killud võtsid noore eestlase elu.
„Äkki minu kohalolek aitab kellelgi ellu jääda,“ pidas Alo vajalikuks öelda, kui teatas vennale lahkumisest Ukrainasse, on vahendanud Postimees. Alo Klaassepp ei olnud kutseline sõjaväelane, kuid tundis – vend Timo sõnul –, et „lihtsalt peab minema“, et kaitsta tsiviilelanikke ja aidata kaitseliinil võitlevaid ukrainlasi.
Venemaa täiemahulise kallaletungi algusest 2022. aasta veebruaris on Ukrainas langenud nüüd vähemalt viis Eesti vabatahtlikku:
| Aasta | Nimi | Langemise koht ja kuupäev | Taust |
|---|---|---|---|
| 2023 | Ivo Jurak | Bahmuti lähistel, 7. märts | end. Eesti luureohvitser, pikaaegne kaitseliitlane |
| 2023 | Tanel Kriggul | Donetski oblast, 30. september | hukkus droonirünnakus |
| 2024 | Martin Jääger | Harkivi oblast, 21. juuni | teenis samuti 3. ründebrigaadis |
| 2025 | (nimi avaldamata) | teadmata kadunud alates märtsist, tõenäoliselt langenud | võitles Ukraina võõrleegionis |
| 2025 | Alo Klaassepp | Harkivi oblast, 25. juuni | 3. ründebrigaadi rahvusvaheline pataljon |
Ukraina 3. ründebrigaad on olnud Ukraina kaitse põhijõud Bahmuti, Avdijivka ja nüüd Harkivi suunal. Rahvusvaheline pataljon on koondanud vabatahtlikke kümnetest riikidest. Brigaad avaldas kaastundeavalduse ja rõhutas, et Alo panus jääb meelde kui „vankumatu vapruse ja rahvusvahelise solidaarsuse“ näide.
Alo lähedastel ja kaasvõitlejatel on lootus tema põrm siiski koju tuua. Seni jääb tema nimi nende sekka, kes on läinud võitlema kindla veendumusega, et vabadus väärib isiklikku hinda.
