Kevadel algas Läti ja Valgevene piiril taas migratsioonisurve, mis kujutab endast sihipärast hübriidrünnakut Euroopa vastu. Aasiast pärit ebaseaduslikud sisserändajad, keda Lukašenka režiim piirile suunab, on taas massiliselt liikvel.
Valgevene valitseja Aljaksandr Lukašenka ei tee saladust oma soovist naaberriikide stabiilsust õõnestada. Sarnaselt 2021. aasta hübriidoperatsioonile Leedu ja Poola suunal, on nüüd taas kord Läti see, keda testitakse – justkui geopoliitiline katseklaas, mille kaudu Kremlile truud režiimid katsetavad Euroopa taluvusläve.
Märtsi keskpaigas hoiatas Läti piirivalvejuht Guntis Pujāts, et kuigi suurim rändesurve liigub hetkel Poola suunas, võib suund peagi muutuda – ja nii ka juhtus. Aprillis ja mais on sündmused Läti idaosas saanud järjest ulatuslikuma mõõtme. Näiteks avastati Latgale maakonnas Riia–Moskva raudteel kõndiv Hispaania kodanik, kes soovis Euroopa asemel pääseda Venemaale. Samal ajal peeti kinni Läti kodanik, kes smugeldas seitsmest aasia päritolu põgenikust koosnevat gruppi sügavamale riigi sisemusse.
Üha sagedamini tuleb piirivalvuritel appi kutsuda teenistuskoerad, korraldada jälitamisi ning kasutada isegi jõudu, sest piiririkkujad eiravad korraldusi ja osutavad vastupanu. Kagu-Lätis tuli põgenike peatamiseks kasutada lausa hoiatuslaske.
Smugeldajad ei pelga enam midagi. Läbi piiri üritatakse tungida võltsitud piirivalve- ja politseibusside, küttepuude veokite ning isegi Daugavpilsi bussijaama logodega tähistatud sõidukitega. Aprilli alguses tabati Daugavpilsi lähedal numbrimärgita väikebuss, mille juht püüdis politsei käest põgeneda. Samal ajal tõkestati sama piirkonna piiril somaallaste katse murda läbi tarast.
Viimase kuu jooksul on Lätis kinni peetud mitukümmend rühma piiri rikkunud inimesi. Ainuüksi möödunud nädalavahetusel saadeti piirilt tagasi 124 ebaseaduslikku sisserändajat – ainult ühele anti humanitaarkaalutlusel ajutine luba Lätti jääda. Kokku on sel aastal registreeritud juba ligi 2900 piiriületuse katset.
Läti kohtu all on hetkel kuus isikut, kes mullu maskeerisid smugeldamiseks kolm sõidukit piirivalve- ja politseimärgistustega ning tõid Lätti vähemalt 46 põgenikku. Kaks autot saadi kätte, kolmandast pääses 24 inimest metsa alla laiali – neid ei ole siiani tabatud. Sama seltskond oli juba varem edukalt toimetanud migrante Riia lähistele. Läti kriminaalseadustik näeb selliste tegude eest ette kahe- kuni kaheksa-aastast vangistust.
Olukorda ei tee lihtsamaks asjaolu, et Läti peab oma jõude hajutama ka Venemaa piiril. See 283 km pikkune idapiir, mis sarnaselt Eestile ulatub Peipsist lõunasse, on Lätis praegu samuti tugeva valve all. Mõlemal idasuunal on alles jäänud vaid üks avatud piiripunkt – Valgevene suunal Pāterniekis ning Venemaa suunal Terehovas.
Läti on kehtestanud piiriületusel range režiimi: jalgsi ja jalgrattaga enam piiri ületada ei saa. Vaid sõidukitega liikumine on lubatud, kuid ka see võib peagi lõppeda, kui migratsioonisurve jätkub.
LSMi andmetel on Läti piirivalve aastaid maadelnud personali- ja tehnikapuudusega. Valvekaamerate nappus, mehitatud patrullide piiratus ja personali puudujääk seavad küsimärgi alla riigi suutlikkuse pikas perspektiivis piirirünnakutele vastu panna.
Lukašenka režiimi poolt suunatud rändesurve on läbimõeldud rünnak iseseisvate rahvusriikide piirikaitse ja suveräänsuse vastu. Just nagu 2021. aastal Leedus ja Poolas, testitakse nüüd Lätis lääneriikide valvsust ja vastupanuvõimet.
