Poola Keskpank on tõusnud Euroopa kullaturu suurvõimuks. Kui 2023. aastal oli Poola ametlikult maailma suurim kullaostja, siis tänavu kiirendas riik oma oste veelgi – aasta esimeses kvartalis soetati muljetavaldavad 49 tonni kulda, ostudega jätkati ka aprillis. Nüüdseks on Poola kullavarud kasvanud 509,3 tonnini, möödudes esmakordselt Euroopa Keskpangast, kelle reserv ulatub 506,3 tonnini, vahendatakse Tavidi kodulehel.

Poola paikneb nüüd Euroopa riikide seas kullavarude suuruselt seitsmendal kohal, jäädes alla Saksamaale, Itaaliale, Prantsusmaale, Venemaale, Šveitsile ja Hollandile. Ülemaailmses edetabelis hoiab Poola 12. positsiooni.

Poola Keskpanga president Adam Glapiński rõhutas mais toimunud pressikonverentsil, et kuld sümboliseerib Poola majanduslikku tugevust ja sõltumatust. „See näitab Poola majanduse stabiilsust, rikkust ja maksevõimelisust,“ ütles Glapiński, rõhutades, et tegemist on väärtusega, mis ei allu ühegi riigi majanduspoliitikale. Tema sõnul kaitseb kuld globaalse ebastabiilsuse eest ja on majandusliku iseseisvuse nurgakiviks.

„See on stabiilsuse sümbol ning tugevdab meie usaldusväärsust nii investorite kui välispartnerite silmis,“ lisas ta. Keskpanga esindajate sõnul on kulla roll just kriiside ja geopoliitilise pingestatuse ajal olulisem kui kunagi varem.

Keskpanga sõnul on osa Poola kullast – ligi 20 protsenti – hoiustatud kodumaal, ülejäänud asub turvakaalutlustel New Yorgi ja Londoni varahoidlates. Külastused keskpanga hoidlatesse korraldati hiljuti seoses levivate kuulujuttudega, justkui ei pruugiks kogu kuld tegelikult Poolale kättesaadav olla. Glapiński lükkas sellised väited kategooriliselt ümber.

Poola tõi juba 2019. aastal 100 tonni kulda Inglismaalt tagasi Varssavisse. Operatsiooniks korraldati kaheksa lennutäit, millega transporditi 8000 kullakangi.

Poola kullavarud on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud – veel 1996. aastal hoidis Poola kõigest 14 tonni kulda. Suurem hüpe toimus pärast Ukraina sõja puhkemist: 2022. aasta alguseks oli varusid 228 tonni, kuid kahe aastaga kasvatati need üle kahe korra.

Keskpanga hinnangul on kullainvesteering osutunud rahaliselt edukaks – kuld on toonud ostuhinnaga võrreldes juba 14,1 miljardi euro suuruse kasumi. Praegu hinnatakse Poola kulla koguväärtuseks ligikaudu 48 miljardit eurot. Kulla osakaal Poola reservides on kerkinud 22 protsendini, ületades varasema eesmärgi, milleks oli 20 protsenti.

Poola ei ole üksi – esimeses kvartalis ostsid mitmed teised riigid samuti aktiivselt kulda. Suurimad ostjad olid lisaks Poolale veel Azerbaidžaani riiklik naftafond, Hiina, Kasahstan, Tšehhi, Türgi, India, Katar ja Egiptus. Samal ajal müüsid kulda enim Venemaa ja Usbekistan.

Kokku soetasid maailma keskpangad kvartalis 244 tonni kulda – küll vähem kui eelmises kvartalis, kuid rohkem kui viimase viie aasta keskmine. Ebakindlus finantsturgudel ja geopoliitiline pingestatus hoiavad kulla tähtsust endiselt kõrgel.

Maailma Kullanõukogu märgib, et keskpunktide huvi kulla vastu on jätkuvalt kõrge, ehkki avalikult on raporteeritud vaid umbes viiendik ostudest. Samuti on kasvanud kulla laenamine ja sellega seotud intressid, mis näitab kulla nappust turgudel.