Läti parlamendi (Saeima) allkomisjon andis teisipäeval, 29. aprillil toimunud istungil selge hinnangu: ajaloolist Läti leegionäride kilpi, mida kasutati Teise maailmasõja ajal Läti Relva-SS leegionis, võib edaspidi avalikus ruumis vabalt eksponeerida. Otsus tuli pärast nädalatepikkust segadust, mille põhjustasid vastukäivad tõlgendused ja puudulik teabevahetus erinevate riiklike ning kohalike institutsioonide vahel.
Rahvusliku Liidu (Nacionālā apvienība) aseesimees ja seimisaadik Jānis Dombrava selgitas sotsiaalmeedias toimunut järgmiselt: „Ebaõnnestunud suhtlus asjaosaliste vahel ja moonutatud info levik avalikkuses tekitas näilise mulje, justkui omavalitsus võitleks riigiasutustega ning riigiasutused, sealhulgas julgeolekuasutus, tegutseksid omavalitsuse vastu, keelates neil kasutada Läti Leegioni kilpi.“
Tema sõnul ei ole ühegi riigiasutuse, sealhulgas julgeolekustruktuuride, poolt esitatud vastuväiteid ei Läti rahvusvärvide ega kilbi kasutamisele sümbolina, mis tähistas Teise maailmasõja ajal kuulumist Läti Leegioni. „Ükski institutsioon ei ole vastu sellele, et kasutatakse Läti lippu, sealhulgas ka Läti Leegioni kilbi kujul.“
Dombrava rõhutas, et leegioni sümboolikat tuleb mõista ajaloolises kontekstis. „Diskussioonid käisid parima kunstilise lahenduse üle ning selle üle, kuidas tuleks tõlgendada hiljuti vastu võetud eriseadust. Istungil jõuti järeldusele, et mitte ükski institutsioon ei ole vastu – Läti Leegioni kilpi võib avalikult näidata.“
Allkomisjon viitas oma aruteludes ka 1998. aastast pärinevale seimi deklaratsioonile, milles Läti riik kinnitab oma kohustust kaitsta leegionäride au ja väärikust nii kodu- kui ka välismaal. Samas deklareeritakse, et Läti Leegioni tuleb käsitleda eraldiseisva üksusena, erinevana Saksamaa relvajõududest.
Dombrava lisas ajaloolise konteksti kohta järgmist: „See embleem võeti kasutusele veel enne Läti Leegioni ametlikku loomist 1943. aasta veebruaris. Läti leegionärid kandsid seda embleemi kui tõendit oma truudusest Lätile ja oma rahvuslikule identiteedile. Täna on see kilp meie ajaloolise kogemuse ja rahvusliku eneseteadvuse sümbol, millel on koht meie avalikus ruumis – austusavaldusena, mitte ajaloo vääritimõistmise väljendusena,“ lõpetas saadik.
Teisipäevane otsus võimaldab Läti omavalitsustel ja ühiskondlikel organisatsioonidel kasutada leegioni sümboolikat mälestusmärkidel, üritustel ja mujal avalikus ruumis. Dombrava hinnangul on tegemist olulise sammuga, mis aitab tugevdada rahvuslikku eneseteadvust ja mõtestada keerukat ajalugu aususe ja selgusega.
