Narva linna kaitsevõime tugevdamine, mille raames otsustati suurendada Eesti Kaitseväe regulaarväelaste kohalolu ja rajada püsiv sõjaväebaas, on osa Narva venekeelse elanikkonna seas tekitanud nähtavat rahulolematust. Kuigi tegemist on loomuliku ja ammu kavandatud sammuga, üritavad mõned häälekad isikud jätta muljet, justkui oleks tegu enneolematu ja kogukonda ohustava arenguga. Narvas on viimasel ajal sagenenud vaenulikkuse ilmingud Eesti riigi institutsioonide ja esindajate vastu ning olukord kisub üha pingelisemaks.
Narva linnapea Katri Raik ei ole kritiseerinud baasi rajamist iseenesest, kuid on juhtinud tähelepanu kaitseväe ja linna kehvale omavahelisele kommunikatsioonile, märkides, et linnaelanikele oleks tulnud kavandatavaid plaane varasemalt ja põhjalikumalt tutvustada. Lisaks sai linnapea samal päeval, kui meedias avaldati info sõjaväebaasi rajamise plaanidest, e-kirja teel tapmisähvarduse. Linnapea ütles ajalehele Põhjarannik, et talle näidati sel päeval Narva tänavatel ka solvavaid žeste. Ta esitas politseile avalduse, mille järel tuvastati ähvarduse saatjaks alaealine noormees. Narva politseijaoskonna juht kinnitas, et vahetu oht puudus ning noormehega vesteldi.
Teisalt on osa venekeelsetest narvalastest avaldanud oma vaenulikkust lausa riigivastaste nootidega. Näiteks üks kohalik elanik Galina ütles ajalehele Postimees, et tema hinnangul “sõda ei tule, sest Putin on meie oma”, vihjates sellega otseselt truudusele võõrriigile.
Samas vaimus avaldas ka ERR-i venekeelse portaali Narva korrespondent Sergei Stepanov arvamusloo, kus ta võrdles kaitseväe plaane Narvas polügooni laiendamisega Nursipalus ning heitis Eesti riigile ette puudulikku kommunikatsiooni. Stepanov kirjutas: “Kui Nursipalus enne elanike kaasamist hakati maid kokku ostma, kordub sama muster nüüd Narvas: idee sünnib ja hakatakse ellu viima, kohalike arvamust küsimata.” Kuigi Stepanov möönab, et sõjaväelaste Narva paigutamisel on rohkem plusse kui miinuseid, on tema üleüldine toon skeptiline ja kaudselt riigivastane, kutsudes üles Eesti riigi tegevusi Narvas kahtluse alla seadma.
Eelmisel laupäeval sattus Narva kesklinnas füüsilise kallaletungi ohvriks linna muinsuskaitseinspektor ja ajaloolane Madis Tuuder, keda tundmatu ründaja süüdistas valetamises Narva ajaloo teemal. Juhtunu leidis aset keset päeva Puškini (enne Teist maailmasõda Posti) tänaval, vahetult pärast seda, kui Tuuder oli lõpetanud einestamise kesklinna söögikohas. Rünnak ei olnud juhuslik – Tuuderil oli äsja lõppenud avalik loengusari linna ajaloost, mis käsitles Narva arengut Eesti Vabariigi koosseisus. Ründaja sõnum oli, et Eesti ajalookäsitlus on osa vaenulikust narratiivist, mille vastu tuleb võidelda.
Oluline on mõista, et Narva kaitseväeline tugevdamine ei ole kaugeltki mingi uus nähtus. Eesti iseseisvuse algusaegadel 1920.–1930. aastatel asus Narvas 1. jalaväerügement, kuhu kuulus rahuajal ligi 1700 meest. Kaitseliidu Narva malevkond on tegutsenud püsivalt juba viimased kolm aastakümmet, olles oluline osa linna julgeolekust ja kogukonnast. 2016. aastal taasavati pidulikult Vabaduse tänaval asuv malevkonna põhjalikult renoveeritud maja. Malevkonnas tegutsevad ka paljud venekeelsed Eesti patrioodid, kes on sõjaliselt välja õpetatud, relvastatud ning osalenud kaitseväe suurõppustel nagu Siil, Okas ja Ussisõnad.
