Teisipäeval, 22. aprillil toimus Toompeal ajalooline kohtumine: võro, seto, mulgi ja tartu keele esindajad andsid Riigikogu esimehele Lauri Hussarile üle petitsiooni, millega taotletakse lõunaeesti keelte ametlikku tunnustamist keeleseaduses.
Petitsiooni üleandmisele saabusid esindajad neljast lõunaeesti keeleharust: Rainer Kuuba (võro), Rainer Rahasepp (seto), Sulev Iva (tartu) ja Kalle Vister (mulgi). Nii mõnigi nimetas neid naljaga pooleks „neljaks kuningaks“, viidates 682 aastat tagasi aset leidnud Jüriöö ülestõusule.
„Tulime parimate soovidega Eesti Vabariigi parlamenti, et saaks meie keeleseaduse nii korda teha, et lõunaeesti keeles rääkijad saaksid rahvastikuregistris märkida selle oma emakeelena,“ ütles Võro Kongressi vanematekogu peavanem Rainer Kuuba, viidates asjaolule, et praegu ei ole lõunaeesti keel ega selle harud keeleseaduses omaette keeltena esindatud.
Riigikogu esimees Lauri Hussar nimetas petitsiooni „hea tahte avalduseks ja väga selge soovi väljenduseks“ ning lubas selle edastada Riigikogu kultuurikomisjonile, et alustada võimaliku seaduseelnõu koostamist. „Võru keel, mida ma ise hea meelega räägin, peab alles jääma, selle nimel peame me kõik pingutama,“ rõhutas Hussar.
Seto Kongressi peavanem Rainer Rahasepp andis ülevaate petitsioonist, millele on alla kirjutanud üle tuhande inimese. Tema sõnul on tekstis välja pakutud konkreetne sõnastus, kuidas lõunaeesti keel piirkonnakeelena keeleseadusesse sisse viia. Samuti meenutas ta huumoriga, et petitsiooni üleandmisele tulid neli „korolit“, viidates rahva mandaadile ja sümboolsele tähendusele ajaloolisel kevadpäeval.
Kohtumisele järgnes arutelu Riigikogu Kagu-Eesti toetusrühmaga, kus osalesid teiste seas kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna, Kagu-Eesti toetusrühma juht Andrus Seeme, seto päritolu rahvasaadik Evelin Poolamets ning Võrumaa saadikud Anti Allas ja Rain Epler. Arutelul keskenduti sellele, kuidas lõunaeesti keele harudele tunnustuse andmine saaks osaks keeleseadusest. Loodetakse, et vastav eelnõu jõuab Riigikokku juba sel kevadel.
Petitsiooni esindajad rõhutasid, et lõunaeesti keel on põliskeel, mitte mingi hiline import või sotsiolingvistiline kurioosum. „Eesti riigi seisukohalt on vene keel võõrkeel, lõunaeesti keel aga põliskeel, mida on siin maal räägitud sama kaua kui põhjaeesti keelt, praegust kirjakeelt,“ sõnas Kuuba. Ta viitas ka Läti ja Soome eeskujule, kus liivi, latgali ja saami keeled on seadusandlikult tunnustatud.
Keeleteadlane Sulev Iva täiendas muhedalt: „Lõuna-Eesti keeli võiks küll riigi poolt „kiusata“ sama moodi nagu vene keelt Eestis „kiusatakse“ – omakeelse telekanali ja raadiouudistega ning kakskeelsete ministeeriumite kodulehtede ja pangaautomaatidega.“
Ühiselt jõuti järeldusele, et tänane määratlus „Eesti keele piirkondlik erikuju“ ei anna piisavat keelelist ega kultuurilist kaitset. Seetõttu loodetakse, et leiutakse õiguslikult selge ja kultuuriliselt austav lahendus, mis aitab säilitada Eesti keelerikkust ning tugevdada Eesti riigi rahvuslikku ja kultuurilist mitmekesisust.
Sümboolselt tähistab see kohtumine ka kahe aasta möödumist Võro kongressi toimumisest ja vanematekogu valimisest, mis taastas lõunaeesti keele kogukondliku enesemääramise vaimu.