Looduslike pühapaikade kaitsja ja Hiite Maja juhatuse liige Ahto Kaasik juhib sotsiaalmeedias tähelepanu ajaloolisele ja moraalsele probleemile, mis kaasneb Venemaa alluvuses tegutseva kiriku kohalviibimisega Eestis. Tema sõnul ei saa Eestis olla kohta organisatsioonil, mis on rajatud Vene tankide ja KGB toel ning allub tänaseni kuritegelikule terroririigile.
“Suusõnal kristlikke väärtusi järgivad Vene usu preestrid, nunnad ja tavausklikud peaksid kõigepealt selgesõnaliselt hukka mõista teise riigi (Ukraina) maa ja vara himustamise, röövimise, vägistamise, piinamise ja tapmise; peaksid selgesõnaliselt tundma kaasa ja minema appi kannatanutele, küsima, mida nad saavad teha Venemaa poolt Eestile tehtud vägivalla ja ülekohtu heastamiseks,” rõhutab Kaasik. “Alles seejärel tekib neil moraalne õigus küsida, kas ja mis tingimustel lubab Eesti riik neil siin edasi tegutseda. Hoolimata vaguratest nägudest, mustadest rüüdest ja neid esindavate advokaatide libedatest sõnadest meenutab Vene kirik OMA ÕIGUSTE nõudmisel ikkagi vaid lihtlabast Vene räuskavat platnoid.”
Ahto Kaasik viitab Toomas Kümmelile, kes on lahti kirjutanud Moskva patriarhaadi Eestis tegutseva haru tegeliku päritolu ja olemuse. Tegemist on ideoloogilise ja poliitilise instrumendiga, mis on ajalooliselt rajatud Vene riigivõimu, tankide ja KGB toel. Kümmel näitab, kuidas Moskva patriarhaadi sünnilugu ulatub 1589. aastasse, mil Konstantinoopoli patriarh pressiti ähvardustega nõustuma Moskva kiriku autokefaaliaga; kuidas 20. sajandi alguses bolševike võimuletulekuga Vene õigeusu kirik hävitati ning hiljem Stalini initsiatiivil taastati kui riigivõimu allasutus, mille juhiks määrati KGB agent. Moskva patriarhaadi taastamine 1943. aastal oli puhtalt propagandistlik akt ning selle struktuuri laiendamine Eestisse 1940. aastatel toimus julgeolekuoperatsioonina, mille eesmärk oli hävitada Eesti apostlik-õigeusu kirik ja allutada see täielikult Moskvale. Nõukogude režiimi teenivast jõustruktuurist kujunes hiljem Venemaa keisririikliku ja nüüdseks Putini režiimi ideoloogiat toetav “vene maailma” tööriist, mille eesmärk on kirikliku mõju kaudu laiendada geopoliitilist kontrolli.
Kaasik rõhutab, et ükski preester, nunn ega tavausklik, kes kuulub sellesse struktuuri, ei saa vaguralt väita, et järgib kristlikke väärtusi, ilma et nad oleksid selgesõnaliselt hukka mõistnud oma kiriku koduriigi – Venemaa – agressiooni Ukrainas ning ajaloolise vägivalla Eesti rahva vastu.
Läbi ajaloo on okupatsioonivõimud kasutanud usulisi institutsioone oma poliitilise mõju kindlustamiseks. Ahto Kaasik tõi esile ka Vene õigeusukiriku ajaloolise rolli okupatsioonivõimu kindlustajana. Ta meenutas, et 19. sajandil rajas tsaarivõim Kuremäe Hiiemäele, kohaliku põlisrahva looduslikule pühapaigale, kloostri – just selleks, et venestada ja allutada.
“Pildil olevad sibulakuplid asuvad Kuremäe Hiiemäel, kuhu Eestit okupeeriv tsaarivõim rajas 19. sajandi lõpul kohaliku rahva venestamise ja sügavama allutamise eesmärgil oma kindluskiriku. Samal ajal ehitati okupatsioonivõimu ülimuslikkust rõhutav Nevski kirik Tallinnasse Toompeale,” meenutab Kaasik.
