Seto mitmehäälne laul, mida tuntakse leelo nime all, on saanud endale uue ja originaalse noodikirja. „Seto leelo noodikiri“ on veebirakendus, mis õpetab ja visualiseerib seto leelo eripärast mitmehäälsust, pakkudes huvilistele võimalust õppida, kuulata ja isegi ise kirjutada seto viise.
Rakendus valmis Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Janika Orase kureeritud loovuurimusprojekti raames ning on kõigile avatud. Seal saab tutvuda sadakonna viisiga, kuulata laule ühe või mitme hääle kaupa ning õppida seto mitmehäälsuse põhimõtteid. Paljude viiside juures on lisatud ka arhiivisalvestused, mis aitavad mõista traditsioonilise laulustiili nüansse.
Seto leelo on enam kui tuhandeaastase ajalooga setode rahvalaul, millel on keskne roll nii seto kultuuris kui ka kogukonna identiteedis. Tegemist on läänemeresoome vanema regilaulutraditsiooni lokaalse variandiga, mida iseloomustab eeslaulja ja koori vahelduv esitusviis. Leelo eripäraks on mitmehäälsus, kus peahäält (torrõt) toetavad madalam saatehääl (alumine torrõ) ja kõrge killõ, mida laulab tugeva ja terava tämbriga laulja.
Leelo pole pelgalt muusikaline väljendus, vaid ka elulaadi ja maailmavaate kandja. Seto laulikud loovad laule vastavalt olukorrale ning nende improvisatsioonioskused on olulised nii laulu kvaliteedi kui ka kogukonna jaoks. Ajalooliselt on laulmist vedanud naised, kelle hulgast parimaid nimetatakse sõnolisteks ehk lauluemadeks.
Seto noodikiri on alternatiiv lääne muusikatraditsioonis kasutatavale viiejoonelisele noodikirjale. See arvestab seto leelo unikaalset vana helilaadi – pooltoon-poolteisttoon-süsteemi, mis ei allu lääne tempereeritud muusikaskaalale. Rakenduses on võimalik noote mikrotoonides madaldada ja kõrgendada, võimaldades seeläbi täpsemat muusikalist tajumist.
Seto noodikirja tutvustab ka „Leelokool“ – Seto laulupärimuse õppekeskkond, kus saab samm-sammult õppida viise ja mitmehäälsuse reegleid. Algajad saavad omandada põhitõed ja leida julguse leelot kaasa laulda, samas kui edasijõudnud võivad täiendada oma viisivaru ning süveneda vanematesse laulmisstiilidesse. Projekti kaugem eesmärk on aidata taaselustada traditsioonist tasapisi kaduvat rikkalikku helilaadi ja viisivarieerimist, mis on seto leelo südames.
Rakenduse ja „Leelokooli“ lõid Janika Oras, Mari Palolill, Žanna Pärtlas, Hans-Gunter Lock ja Tanel Torn, kes vastutas ka tehnilise lahenduse eest. Projekti loominguline partner oli Setomaalt pärit Lummo Kati leelopark Meel Valgu juhtimisel. Projekti rahastas Eesti Kultuuriministeerium.
Uus noodikiri ja õppekeskkond avavad seto laulumaailma laiemale ringile, aidates nii uutel huvilistel kui ka kogenud leelotajatel mõista ja edasi kanda seda ainulaadset pärimust.
