24. veebruaril toimunud traditsiooniline tõrvikurongkäik tõi Vabaduse väljakule kokku tuhandeid eestlasi, kes kandsid uhkusega põlevaid tõrvikuid ja sammusid üheskoos läbi Tallinna vanalinna. Osalejate seas olid ka Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide (ERK) liikmed ning rahvuslik noorteliikumine Sinine Äratus, kelle jaoks on see sündmus olnud läbi aastate rahvusliku ühtsuse sümbol.
Tõrvikurongkäigu traditsioon sai alguse 2014. aastal, mil selle korraldamise võttis enda kanda Sinine Äratus. Selle asutajaliige ja toonane esimees Ruuben Kaalep on olnud kohal igal rongkäigul ning rõhutas tänavusel sündmusel taas selle sügavamat tähendust.
“See ei ole kunagi olnud poliitiline kampaania ega erakonna propagandaüritus. Tõrvikurongkäigu mõte on olnud tuua kokku Eesti rahvuslased, need, kes tahavad avaldada austust esivanematele ja seista ühiselt Eesti eest,” rääkis Kaalep.
Ta meenutas ka rongkäigu rahvusvahelist eeskuju: „Saime inspiratsiooni Lätist, kus rahvuslased on novembris oma iseseisvuspäeval tõrvikurongkäike korraldanud juba aastakümneid. See on väga ilus traditsioon, mis on aja jooksul jõudnud ka Soome ja Leetu.“
Praegusel keerulisel ja geopoliitiliselt ohtlikul ajal rõhutas Kaalep eelkõige rahvuslikku ühtsust ja valmidust oma riiki kaitsta.
“Kõige tähtsam on praegusel väga keerulisel ja geopoliitiliselt raskel ajal see, et me suudaks rahvana hoida kokku. Me ei tea, mis võib tulla kuude pärast või mõne aasta pärast. Me ei tea, millal me peame uuesti seisma oma riigi ja vabaduse eest nii, nagu tegid meie esivanemad. Meie kõige suurem oht ja vaenlane on tegelikult see, kui me omavahel läbi ei saa, kui me ei tunne end ühtse rahvana, kui laseme oma päevapoliitilistel erimeelsustel ja teisejärgulistel küsimustel end rahvana lõhki rebida. Me ei tohi lasta sellel juhtuda, me peame olema valmis Eestit kaitsma, tulgu mis tuleb,” lausus Kaalep.
Sinise Äratuse noored kandsid rongkäigul ka Ukraina lippu, mille tähendust Kaalep ajakirjanikele selgitas:
“Lisaks sellele, et täna on meie riigi 107. aastapäev, on see ka kolmas aastapäev, kus Ukraina rahvas kaitseb väga vapralt oma vabadust. Iga eesti rahvuslane peaks mõistma, et see on ühine võitlus. Kui me ei toeta Euroopa rahvusriike, kes oma püsimajäämise eest on valmis kõik kaalule panema, siis mis rahvuslased me oleme?”
Tema sõnul tuleb austada ja meeles pidada ka neid Ukraina sõdureid, kes võitlevad ja kannatavad mitte ainult oma, vaid ka kogu Euroopa vabaduse eest.
Tõrvikurongkäigul osales ka ERK aseesimees Rein Suurkask, kes hindas kõrgeks rahva ühtsust ja sündmuse sümboolset tähtsust.
“On hea ja tore, et rahvas on nii ühtne, sõbralik ning et kogunetakse tõrvikute alla, olenemata maailmavaatest,” sõnas Suurkask.
Tõrvikurongkäik on kasvanud ajaga üheks suurimaks iseseisvuspäeva rahvuslikuks traditsiooniks, mis ühendab erinevaid rahvuslikke jõude ja tuletab meelde, et Eesti vabadus pole iseenesestmõistetav.
