Erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid juhatuse liige Annika Leies seadis Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos küsimärgi alla erakondade riikliku rahastamise vajalikkuse, vihjates, et poliitilised organisatsioonid peaksid ennast ise üleval pidama.
Leies viitas sellele, et inimesed liituvad erakondadega tavaliselt kas protesti märgiks või selleks, et kuuluda sarnase mõtteviisiga seltskonda. Kui inimene on juba teadlikult erakonda astunud, peaks ta olema valmis sellesse panustama ka oma raha ja aega, samamoodi nagu iga teine hobitegevus tuleb oma taskust kinni maksta.
“Miks peab riik ehk meie kõik maksma peale maailmavaatelistele organisatsioonidele?” küsib Leies ja lisab, et kui erakonna liikmed oleksid ise valmis tasuma liikmemaksusid ja annetama, oleks organisatsioonil juba loomulikul teel piisavalt vahendeid tegutsemiseks.
Riigikogus esindatud erakonnad saavad riigieelarvest iga-aastast toetust, mille summad on märkimisväärsed. Kuigi viimasel ajal on rahastust kärbitud 10% võrra, ei muuda see Leiese hinnangul suurt pilti – erakonnad sõltuvad jätkuvalt riigi rahastusest, mitte oma toetajate panusest.
Ta tõrjub ka võimaliku kriitika, et selline seisukoht tuleneb pelgalt asjaolust, et tema juhitud erakond ei saa riiklikku toetust. Leies kinnitab, et isegi EKRE liikmena, kui ta kuulus riigi rahastatavasse erakonda, mõtles ta samamoodi.
Üheks peamiseks vastuväiteks erakondade riikliku rahastamise lõpetamisele on hirm, et erakonnad muutuksid rikaste sponsorite tööriistaks. Leies peab seda kartust liialdatuks, sest tema hinnangul ei muuda välised rahastajad erakondade põhiväärtusi ega maailmavaadet.
“Eestis on võimalik valida rohkem kui kahe suure partei vahel,” rõhutab ta, viidates, et ka väiksematel erakondadel on võimalus leida oma koht poliitikas ilma riikliku rahata.
Leies ei tee oma artiklis lõplikku järeldust, kuid vihjab tugevalt, et erakonnad peaksid olema ise majanduslikult jätkusuutlikud, ilma et maksumaksja peaks nende tegevust kinni maksma. See tähendaks Eesti poliitikas fundamentaalset muutust, mis sunniks parteisid rohkem toetuma oma liikmeskonnale ja vähem riigieelarvele.
