Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide (ERK) juhatuse liige ja endine Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa väljendas oma sotsiaalmeediapostituses sügavat muret USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini salajaste läbirääkimiste üle Ukraina sõja lõpetamiseks.
Puustusmaa sõnul on põhjust karta, et toimumas on Ukraina saatuse otsustamine ukrainlaste selja taga, mis võib viia laiemate varikokkulepeteni maailmamõju jagamisel. “Tänased uudised panevad mind kartma, et alanud on Ukraina jagamine ukrainlaste seljataga ja koos sellega muud varikokkulepped suuremaks globaalseks mõjujoonte paikarääkimiseks,” kommenteeris Paul Puustusmaa.
“Ajalugu on näidanud, et sellistes oludes võivad mõned suurriigid omavahel kokku leppida midaiganes, kuid kaotajateks jäävad alati väikesed,” rõhutas Puustusmaa.
Tema kommentaarid tulid pärast seda, kui Trump pidas Putiniga pika telefonikõne ja teatas läbirääkimiste alustamisest, ilma et Ukraina või Euroopa riigid oleksid sellest eelnevalt teadlikud. See on tekitanud pahameelt nii Ukrainas kui ka Euroopa liidrite seas, kes rõhutasid, et Ukraina tuleviku üle ei tohi otsustada ilma Ukrainata.
Samal päeval toimus NATO peakorteris Ukraina Kaitsekontaktgrupi kohtumine, kus USA uus kaitseminister Pete Hegseth teatas, et Ukraina ei saa naasta oma 2014. aasta eelsele territooriumile ning NATO liikmesus pole rahuleppe osaks. USA ootab, et Euroopa võtaks rohkem vastutust Ukraina toetamisel, samal ajal kui Washington keskendub oma julgeolekule.
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas nimetas Trumpi lähenemist järeleandlikkuseks Venemaa suhtes, mis võib anda vale signaali. Prantsusmaa ja Saksamaa kaitseministrid kritiseerisid samuti USA käitumist, rõhutades, et rahu saab tulla ainult läbi tugevuse, mitte nõrkuse.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas, et tema ja Trump pidasid kõnelusi, kuid rõhutas, et Ukraina ei aktsepteeri kokkulepet, mis on tehtud ilma nende osaluseta.
Samas tervitas Kreml Trumpi läbirääkimisavaldust ja kontrasteeris seda tema eelkäija Joe Bideni poliitikaga, vihjates, et uus USA president on Venemaa suhtes märgatavalt pehmem.
Paul Puustusmaa sõnul on väikesed riigid ajalooliselt sellistes olukordades kaotajate rollis ning Eestil tuleb hoolega jälgida, et sarnased varikokkulepped ei puudutaks ka Balti riike.
“Olen pisut häiritud,” tunnistas Puustusmaa, viidates Trumpi ja Putini varjatud läbirääkimistele.
Tema sõnul näitab ajalugu, et suurriikide omavahelised kokkulepped on tihti toimunud väiksemate rahvaste arvelt, mistõttu peaks Eesti ja teised Euroopa riigid olema valmis vajadusel oma huvide eest ühiselt seisma.
