Viimastel aastatel on paljud riigid, eriti arenevad majandused ja Ida-Euroopa riigid, suurendanud oma kullavarusid. Eesti Pank on selles trendis erandiks, olles nii kulla koguse kui ka osakaalu poolest maailma riikide seas viimaste hulgas, selgub AS Tavidi analüütiku Mait Krauni analüüsist Maailma Kullanõukogu (WGC) andmete põhjal.
Mait Krauni analüüsi kohaselt on Eesti Pangal kokku vaid 256,6 kilogrammi kulda, mis moodustas 2024. aasta lõpu seisuga vaid 0,89 protsenti keskpanga investeerimisvaradest. See asetab Eesti kullavarude kogumahult maailma riikide seas 101. ja osakaalu poolest 97. kohale.
Veel 1990ndate alguses oli Eesti kullareservide osakaalu poolest maailma tipus – kuld moodustas toona üle 90 protsendi Eesti Panga investeerimisvaradest. Kraun toob välja, et aastatel 1992–1993 müüdi lõviosa ehk ligi 11 tonni kulda maha, saades selle eest keskmiselt 367 eurot untsi kohta. Tänaseks on kulla hind tõusnud pea 2800 euroni untsi eest, mis tähendab, et Eesti sai oma kullavarude eest oluliselt madalama hinna kui need täna väärt oleksid.
Mait Krauni hinnangul on Eesti kullareservide kahanemine eriti silmatorkav, kui võrrelda seda lähinaabrite ja teiste Euroopa riikidega.
Poola keskpank oli 2024. aastal maailma suurim kullaostja, suurendades oma varusid 90 tonni võrra. Sealne keskpanga juht Adam Glapiński põhjendas seda sellega, et kuld säilitab oma väärtuse ka siis, “kui keegi tõmbab globaalsel finantssüsteemil juhtme seinast välja“.
Venemaa keskpanga kogureservidest moodustab kuld juba 32 protsenti – see osakaal on kasvanud seoses Lääne sanktsioonidega, mis on külmutanud Venemaa välisvaluuta reservid. Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa hoiavad jätkuvalt enam kui 70 protsenti oma reservidest kullas.
Kraun toob välja, et ka Eesti lähinaabrid Soome, Läti ja Leedu on oma kullareserve märksa paremini säilitanud. Näiteks Soome kullareservide osakaal on 22 protsenti, Poolas ja Rootsis 17 protsenti, Lätis 11 protsenti ja Leedus 7 protsenti, samas kui Eestis jääb see alla ühe protsendi.
Mait Krauni analüüsis tõstatub küsimus, miks Eesti Pank on hoidunud kulla kogumisest ajal, mil paljud riigid seda vastupidiselt teevad. Eesti Pank selgitab oma madalat kullareservi sellega, et kuld on pigem ajaloolise väärtusega kui finantsiline vara. Keskpank on eelistanud kulda hoida stabiilsemateks peetavates riigivõlakirjades, mida peeti fikseeritud kursiga krooni stabiilsuse tagamiseks vajalikumaks.
Kraun rõhutab, et kullareservide minimeerimine võib Eesti Panka panna keerulisse olukorda, kui globaalne finantssüsteem peaks raputusi läbi elama. Tema sõnul tasuks Eesti Pangal kaaluda naaberriikide eeskujul oma kullavarude suurendamist, et tagada suurem finantsiline sõltumatus ja vastupidavus võimalikele kriisidele.
