Läti poliitikamaastikul toimuvad suured muutused, kuna pikalt valitsuses olnud Rahvuslik Liit (Nacionālā apvienība) on nüüd tõrjutud valitsusest kõrvale. Erakond, mis on mõjutanud Läti poliitikat 12 aasta jooksul, ei ole enam osa riigi valitsuskoalitsioonist.

Eelmisel nädalal teatas senine Läti peaminister Krišjānis Kariņš (erakond Uus Ühtsus) ootamatult oma otsusest ametist lahkuda, põhjendades seda vajadusega tuua valitsusse uut energiat ja suunamuutust. Kariņši rolli valitsusjuhina võtab üle senine sotsiaalminister Evika Siliņa, kes rõhutas, et sellega kaasneb ka põlvkonnavahetus Läti valitsuses. Uues koalitsioonis rahvuslaste ega Koondnimekirja esindajaid ei ole, nende asemel võtavad koha sisse tsentristlik Roheliste ja Talurahva Liit ning vasakpoolne erakond Progressiivsed.

Peaminister Kariņš põhjendas lahkumist sellega, et tema koalitsioonipartnerid ei olnud valmis viima ellu reforme, mida Kariņši partei oli enne valimisi lubanud. Samuti ei olnud koalitsioonikaaslased olnud nõus muutma ministrite ametikohtade jaotust.

Enne valitsuse vahetust kutsus Kariņš üles koalitsioonipartnereid allkirjastama memorandumi, milles nad 2024. aasta eelarve koostamisel loobunuks kõigist uute poliitikainitsiatiivide ettepanekutest. Seega võetaks eelarve koostamisel arvesse ainult valitsuse ühiseid prioriteete – riigikaitset, avalikku korda ja turvalisust, tervishoidu ja haridust. Seepeale nõudis Rahvusliku Liidu juhatuse liige Jānis Dombrava, et Kariņši partei Uus Ühtsus peab lõpetama poliitilised mängud ja ultimaatumid.

Rahvuslik Liit on olnud oluline tegija Läti poliitikas, seistes konservatiivsete ja rahvuslike väärtuste eest. Erakond on toetanud läti rahvuskultuuri, perepoliitikat ning olnud karmi immigratsioonipoliitika pooldaja. Alates 2011. aastast on nad osalenud kõigis Läti valitsuskoalitsioonides.