Lõuna-Aafrika Vabariigi president Cyril Ramaphosa on allkirjastanud maavõõrandamise seaduse, mis võimaldab riigil valgete omanduses olevaid maavaldusi avalikus huvis konfiskeerida. Uus seadus, mis asendab 1975. aasta ekspropriatsiooniseaduse, on mõeldud kiirendama maareforme, et parandada mustanahaliste kodanike ligipääsu ajalooliselt valgete vähemuse kontrolli all olnud maadele.

Seaduse kohaselt võib riik maad nõuda “avaliku huvi” sildi all, mis väidetavalt peaks elanikele tagama ligipääsu kõigile Lõuna-Aafrika loodusvaradele. President Ramaphosa kantselei rõhutas, et omanikele tuleb maksta “õiglane hüvitis”.

Aafrika Rahvuskongress (ANC), kes esitas seaduse eelnõu eelmise parlamendi koosseisu ajal, tervitas sõnumis uut seadust kui “progressiivset vahendit, mis viib maareformideni majandusliku kasvu ja ühiskondliku sidususe nimel”. ANC on pikka aega kritiseerinud apartheidiaegseid maaõigusi, kus umbes 72% põllumajandusmaadest kuulus 1994. aastal valgetele, kuigi need moodustavad alla 10% rahvastikust.

Kriitikud on hoidunud seaduse suhtes avalikult teravalt hukkamõistust, kardetakse aga, et reform võib ohustada investeeringuid ja põhjustada põllumajandussektori langust. Siiski on valitsus rõhutanud, et hüvitised ja läbirääkimised tagavad õigluse.

Seadus jõustub kohe, kuid selle praktiline rakendamine sõltub kohtumenetlustest ja maaomanike vastuseisust. Lõuna-Aafrika valge vähemus jälgib olukorda ärevusega, kuid ANC kinnitab, et reform on võtmetähtsusega “ajaloolise õigluse” saavutamiseks.

Pärast apartheidist loobumist 1994. aastal on Lõuna-Aafrikas edenenud maaomandi ümberjaotamine aeglaselt. Samal ajal on mõrvatud üle 500 000 inimese, nende hulgas palju valgeid talunikke. Üle 600 000 valge elaniku on riigist emigreerunud. Lõuna-Aafrika Vabariiki on seetõttu süüdistatud ka valgete genotsiidis.