Rootsi Lundini Ülikooli ulatuslik uuring, mis keskendus vägistamisjuhtumites süüdimõistetutele aastatel 2000–2020, toob esile selge seose sisserändajate tausta ja vägistamisjuhtumites süüdimõistmise vahel. Analüüs hõlmas 4 032 vägistamisjuhtumis süüdimõistetut ja 20 160 kontrollgruppi kuuluvat isikut. Tulemused kinnitavad, et välismaise taustaga isikute seas on süüdimõistetute osakaal oluliselt suurem kui rootsi päritolu elanike seas.

Uuringust selgus, et 36,9% süüdimõistetutest olid välismaal sündinud, võrreldes kontrollgrupi 30,5%-ga. 2020. aastal oli välismaal sündinud aga kõigest 19% Rootsi elanikest. Kõige suurem risk vägistamises süüdimõistetud isikute seas esines neil, kes olid Rootsi saabunud 15-aastaselt või vanemana ja elanud seal vähem kui viis aastat.

Kuigi statistilised korrektsioonid, sealhulgas majandusliku staatuse, psüühiliste häirete ja varasema kriminaalkäitumise arvestamine, vähendasid riski suurust, jäi seos sisserändetausta ja vägistamises süüdimõistmise vahel siiski märkimisväärseks.

Rootsis on varemgi täheldatud, et välismaise taustaga isikud on üleesindatud erinevat tüüpi kuritegudes. Rootsi Kriminaalpreventsiooni Nõukogu (Brå) 2021. aasta raport kinnitas sarnaseid tulemusi, kuid nentis, et konkreetseid põhjuste ja seoste selgitamiseks on vaja täiendavaid uuringuid. Varasemad analüüsid on näidanud, et pelgalt sotsiaalmajanduslikud tegurid, nagu vaesus ja tööpuudus, ei seleta täielikult sisserändajate seas esinevat kõrget kuritegevuse taset.

Rootsi näide, kus sisserändajate osakaal vägistamisjuhtumites on silmatorkav, pakub olulisi õppetunde ka teistele Euroopa riikidele, sealhulgas Eestile. Karmim sisserändepoliitika on ühtse ja turvalise ühiskonna vältimatu nurgakivi.