Viimase kümne aasta jooksul on ülikoolides sõnavabadus märgatavalt vähenenud, selgub Suurbritannia ajakirja Times Higher Education rahvusvahelisest küsitlusest. Uuring viidi läbi 28 riigis ja selles osales 452 õppejõudu, kellest enamik kinnitas, et õppeasutustes on hakatud sallima vähem erinevaid vaateid ning süvenenud on solvumis- ja tühistamiskultuur.

Küsitluse tulemustest selgus, et 77 protsenti vastanutest leiab, et sõnavabadus on tänapäeval väiksem kui 10 aastat tagasi. USA õppejõudude seas oli see näitaja veelgi suurem – 83 protsenti. Üks Suurbritannias tegutsev psühholoog tõdes, et teatud teemadel on üha keerulisem arutleda, kuna need võivad minna vastuollu aktivistide vaadetega. Ta tõi näiteks teemad nagu sugu, kolonialism, Iisraeli-Palestiina konflikt ja neurodiversiteet.

“Igasugust kõrvalekaldumist aktsepteeritud liinist peetakse märgiks, et oled halb inimene, mitte lihtsalt eriarvamusel,” kommenteeris psühholoog.

Mitmed õppejõud tõid välja, et tudengite surve kujundab üha enam loengute sisu. Lisaks jälgivad õppejõud sageli ka üksteise seisukohti. See on viinud olukorrani, kus 68 protsenti küsitlusele vastanutest tunnistas, et nad praktiseerivad enesetsensuuri, vältimaks tundlikke teemasid. Naiste seas oli enesetsensuuri näitaja 74 protsenti ja USA õppejõudude hulgas 80 protsenti.

Mõned vastajad leidsid, et ühiskonnas on muutunud võimatuks vältida olukorda, kus keegi tunneb end solvatuna. “Alati leidub inimesi – tudengeid, kolleege või ühiskonnaliikmeid –, kelle maailmavaade erineb sinu omast ja kes seetõttu solvuvad,” ütles üks Suurbritannias töötav kliinilise psühholoogia professor.

Küsitlus toob esile murettekitava suundumuse, kus akadeemilised institutsioonid, mis peaksid olema avatud arutelude ja vaidluste keskused, muutuvad järjest enam kohaks, kus enesetsensuur ja hirm kritiseerida aktsepteeritud narratiive piiravad vaba mõttevahetust. See seab kahtluse alla, kas ülikoolid suudavad täita oma traditsioonilist rolli ühiskondliku debati ja uute ideede arendamise eestvedajatena.