Eesti mütoloogias väljendub tihe side looduse ja kosmosega, mida mõisteti mitte ainult loodusnähtuste, vaid ka metafüüsiliste jõudude ilmingutena. Tänapäeval pakub teadus meile võimalusi ühendada müüt ja reaalsus viisil, mis austab minevikku ja avardab meie arusaama universumist. Nüüd on avanenud võimalus anda Maa-lähedasele asteroidile Eesti mütoloogiast pärit nimi – Ehaema.
Asteroid (164207) 2004 GU9 kuulub Apollo asteroidide rühma ning liigub Päikese ümber peaaegu samal orbiidil kui Maa, jäädes meie planeedi lähedusse mitmesaja aastaks. See on üks seitsmest avastatud kvaasikuust – asteroididest, mis Maa vaatepunktist näivad tegevat keerukaid silmuseid, kuigi nad ei ole Maaga gravitatsiooniliselt seotud nagu meie looduslik Kuu.
2004 GU9 tiirleb Päikese ümber 366 Maa päeva jooksul ning jääb kvaasikuuks tõenäoliselt kuni aastani 2600. Selle orbiidi kaugus Maast varieerub: kõige lähemal asub see 23 miljoni kilomeetri kaugusel, mis on umbes 60 korda kaugemal kui meie Kuu. Kuigi tema mõõtmeid hinnatakse vahemikus 160–360 meetrit, teeb tema ebastabiilne orbiit ta ka potentsiaalselt ohtlikuks asteroidiks.
Asteroid 2004 GU9 võib peagi saada kogu maailmas kasutatava ametliku nime tänu rahvusvahelisele nimekonkursile, mida korraldab Rahvusvaheline Astronoomia Liit (IAU) koostöös Radiolabiga. Ehaema on üks seitsmest finaali jõudnud kandidaadist, mille valis välja prominentne žürii. Selle nime pakkus välja Eesti psühholoog Liisi Ausmees, kes pidas oluliseks ühendada universumiga seotud nähtus meie esivanemate pärandiga. Lisaks Ehaemale on teisteks kandidaatideks näiteks Filipiinide müütiline draakon Bakunawa, muinasbabüloonia Enkidu ja põhjamaade legendide Ótr.
Ehaema kui mütoloogiline tegelane on seotud videviku, töö ja viljakusega. Usuti, et see majahaldjas, keda tunti kui vaikse häälega ergutajat, tuletas pärast päikeseloojangut pererahvale meelde pooleliolevad toimetused, näiteks ketramise. Selle tiksuva heli tekitajaks osutus hiljem hoopis puidus uuristav seinakoi, kuid Ehaema legend jäi püsima kui videvikuaja sümbol.
Mütoloogias on videvik eriline üleminekuhetk valguse ja pimeduse vahel, mis tekitab salapära ja loovust. Sama salapärane on ka kvaasikuu nähtus, mis jääb meie kosmilisse naabrusesse pikaks ajaks, justkui aeg-ajalt meile endast müstiliste silmuste kaudu märku andes.
Eesti kultuurilugu on tihedalt seotud looduse ja taevakehadega. Arhailised lood Päikese ja Kuu liikumisest, Lindu tähtkujust ning Põhjanaelast peegeldavad meie esivanemate oskust seostada loodusnähtusi ja inimsaatust. Asteroidi nimeks Ehaema valimine oleks austusavaldus sellele pärandile, andes samas võimaluse viia Eesti mütoloogia rahvusvahelise tähelepanu keskmesse.
Hääletamine on avatud kuni 1. jaanuarini Radiolabi kodulehel. Kui Ehaema saab enim hääli, kinnitab Rahvusvaheline Astronoomia Liit selle ametliku nime, tuues Eesti mütoloogilise pärandi maailma teadusmaastikule.
Hääletamiseks külastage Radiolabi lehte.
