Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide juhatuse liige, ajalooõpetaja Helen Rebane on Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos teravalt kritiseerinud plaanitavat hariduslepet, rõhutades selle puudulikku rahastamist, kitsast ulatust ja süsteemseid vigu. Kuigi lepe lubab parandada hariduse kvaliteeti, õpetajate töötingimusi ja ametialast väärtustamist, ei vasta see Rebase hinnangul haridussüsteemi tegelikele vajadustele.

Rebane juhib tähelepanu, et haridusleppe rahastamise plaanid on ebamäärased, kuna viidatakse üksnes lisaraha vajaduse arvestamisele 2026. aasta riigieelarves. Ilma konkreetsete rahastamisallikateta on omavalitsustel keeruline võtta uusi palgakohustusi. “Seetõttu ei ole midagi imelikku selles, kui omavalitsused kahtlevad, kas nad ikka suudavad võtta endale uusi palgakohustusi,” leiab Rebane.

Samuti rõhutab Rebane, et uus karjäärimudel jätab kvalifikatsioonita õpetajad palgatõusust kõrvale ja riskib süvendada õpetajate puudust. “Tulemusena võib Eesti haridussüsteem kaotada oma parimaid õpetajaid teistesse valdkondadesse või riikidesse,” hoiatab ajalooõpetaja.

Karjäärimudeliga kaasnev palgatõus puudutab vaid kvalifikatsiooniga õpetajaid, jättes 20% praegustest õpetajatest ilma toetusest. Rebane viitab, et see võib viia õpetajate lahkumiseni valdkonnast, kuna praegune madal palk ja kõrge töökoormus on niigi kaelamurdvad. Lisaks ei paku lepe lahendusi töökoormuse jaotuse ja läbipõlemise probleemile.

Rebase sõnul on leppe kitsas fookus üldhariduskoolidel lühinägelik. Probleemid on sügavad ka lasteaias, kutse- ja kõrgkoolides, kus seisavad ees sarnased väljakutsed kvalifitseeritud õpetajate leidmisel, madala palga ja töötingimuste osas. Tervikliku lahenduse puudumine seab Rebase hinnangul leppe tõsiseltvõetavuse kahtluse alla.

Lõpetuseks tõdeb Rebane, et hariduslepe vajab laiemat visiooni, mis hõlmaks jätkusuutlikku rahaplaani, ulatuslikumaid palgareforme ja töökoormuse vähendamist. Ilma nende sammudeta jääb lepe poolikuks lahenduseks, mis ei vasta Eesti haridussüsteemi sügavamatele vajadustele.