Tuuleparkide arendus ähvardab ajaloolist Tõivere hiit

Põltsamaa valla põhjaservas, Jõgeva- ja Järvamaa piiril, valmistatakse ette eriplaneeringut, mis lubaks rajada piirkonda kuni kaheksa tuuleparki. See kavatsus on tekitanud kohalikes elanikes ärevust ja tõstnud tähelepanu Tõivere hiie pühapaiga kaitsevajadusele. Hiis, mis jääb plaanitavate tuulikute vahetusse lähedusse – kõigest 250 meetri kaugusele, on üks väheseid Jõgevamaa pühapaiku, mis on säilinud heas seisukorras.

Hiies kasvavad ligikaudu 200-aastased põlistammed, luues loodusliku ja kultuurilise pühamu, mille väärtust on rõhutanud ka pühapaikade uurija Ahto Kaasik. Piirkonna elanikud on varasemalt suutnud hiie hävimist takistada, ent tuuleparkide ehitamine toob kaasa ulatuslikud pinnasetööd ja vibratsioonimõjud, mis võivad ohustada nii hiit kui ka lähedasi Norra allikaid. Allikate kuivamine pole välistatud, kuna tuulikute rajamine nõuab sügavate betoonvundamentide loomist.

Tuuleparkide vastu seisavad mitmed kohalikud aktivistid, sealhulgas ERK liige Olev Kull ehk Tapiku Olev, kelle sõnul tuulikud lõhuvad hiierahu jäädavalt. „See oleks nagu pühakojas, kus altari taga töötaks pidevalt traktor,“ nendib Olev. Samuti on tähelepanu all võimalik oht kotkaste pesitsusalale, mis jääb hiie lähedale.

Kuigi vallaametnikud kinnitavad, et kõik juriidilised nõuded on täidetud, heidab kohalik kogukond vallajuhtidele ette läbipaistvuse puudumist. Avalikud arutelud on alanud alles nüüd, kui eriplaneering on jõudnud lõppjärku. Põltsamaa vallavanem Karro Külanurm rõhutab, et planeeringu algatamine ei tähenda veel arenduse kindlat toimumist, ent see ei rahusta murelikke elanikke.

Tuuleparkide rajamise eestvedajad Enefit Green ja Utilitase tütarfirma Irben OÜ on pidevalt kinnitanud, et lõplikud otsused sõltuvad käimasolevatest keskkonnauuringutest. Kuid küsimused selle kohta, millist mõju avaldab projekt piirkonna loodusele ja kultuuripärandile, on jäänud vastuseta. Praegu käivad keskkonnauuringud, mille tulemuste alusel selguvad tuulikute täpsemad asukohad ja arv.