Esmaspäeval, 18. novembril täitus Riia tuhandete rahvuslastega, kes ühinesid Rahvusliku Liidu (Nacionālā apvienība) korraldatud traditsioonilisel tõrvikurongkäigul, et tähistada Läti iseseisvuspäeva. See juba kahekümne teist korda toimuv sündmus sai alguse 2003. aastal ning on kasvanud rahvuspüha lahutamatuks osaks, pakkudes nii mälestust kui ka uhkustunnet Läti rahvale ja nende ajaloole.

Kogunemine algas Kārlis Ulmaņise mälestusmärgi juures, kus peeti kontsert ning jagati osalejatele tõrvikud. Marsi alguseks oli tuhandeid inimesi, kes süütasid tõrvikud ja suundusid läbi Riia vanalinna tänavate, hüüdes uhkusega: “Mēs esam latvieši!” (“Me oleme lätlased!”) Rongkäik liikus vabadussamba juurde, kus sümboolne tõrvikute meri ümbritses vabadussammast, kandes edasi rahvusliku ühtsuse ja vabaduse tähendust.

Läti rahvuslik poliitik Raivis Zeltīts väljendas rongkäiguga seoses mõtet, et iseseisvuspäev on sügav ja pühalik hetk, mis kutsub üles meenutama Lätit ehitanud esivanemate julgust. Ta rõhutas, et iseseisvuse säilitamine polnud lihtne – pärast iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aasta novembris järgnesid mitmed rasked aastad ja sõjad. Tema sõnul jääb võitlus Läti eest igikestvaks, kuna suurriikide huvid Läänemere ääres ei kao.

Zeltīts kutsus inimesi mõtisklema, kuidas igaüks on saanud aidata kaasa iseseisva Läti kestmisele. “18. november ei ole ainult pidupäev, vaid hetk, mil oma rahvuslikke kohustusi uuendada ja olla vankumatu meie riigi kaitsel,” ütles ta, rõhutades järjepidevuse tähtsust, mis aitab kaitsta Läti rahvusidentiteeti ja vabadust.