Reinbeki linnas Saksamaal on tekkinud pinged kohalike võimude ja elanike vahel pärast teateid, et linna majutuskriisi leevendamiseks plaanitakse maha võtta osa kohalikust metsast, et rajada varjupaik migrantidele. Linnavõimud on surve all kasvava immigrantide populatsiooni tõttu, mis nõuab üha rohkem majutuspinda.
Linnavolikogu istungil, mis toimus 26. septembril, hääletas enamik varjupaiga rajamise poolt, mis mahutaks 100–200 põgenikku. Kavandatav asukoht asub tööstuspiirkonnas Carl-Zeiss-Straße taga. Linnapea Brigitte Bortzi (CDU) sõnul on see üks väheseid kohti, kus linn saaks rajada vajaliku varjupaiga, arvestades olemasolevaid võimalusi. Linnavõimude hinnangul on Reinbekil suurenev vajadus täiendavate majutuspindade järele, sest 2024. aastaks prognoositakse 150 uue põgeniku saabumist, samas on senised võimalused ammendumas – praeguseks on linn suutnud pakkuda peavarju vaid 130-le uustulnukale.
„Meil on vaja leida kiiresti lahendus, sest põgenike arv suureneb, ja see ala kuulub linnale. See on ainus koht, kuhu me saame paigutada nii palju põgenikke, kui vaja,“ selgitas Nikolaus Kern, Reinbeki sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees, kelle fraktsioon samuti plaani toetas.
Vaatamata linnavõimude kiireloomulisusele on ettepanek kohtunud tugeva vastuseisuga Roheliste erakonna poolt, kes rõhutasid metsa ökoloogilist tähtsust ja arutasid arenduse keerukust. Roheliste fraktsiooni juht Günther Herder-Alpen tõstis esile keskkonnamured, rõhutades, et ala arendamine nõuaks suuri investeeringuid infrastruktuuri, sealhulgas energia ja reoveesüsteemide rajamisse. Ta kritiseeris plaani kui läbimõtlematut ja märkis: „Selle koha arendamine ei ole kiire lahendus ja toob kaasa kõrged kulud. Me ei saa endale lubada sellist keskkonna hävitamist.“
Rohelised, kes on Reinbekis tugeva looduskaitsepoliitika poolest tuntud, juhtisid tähelepanu ka sellele, et metsa raadamine võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi linna looduskeskkonnale. Eriti muret tekitab see, et tegemist on alaga, mis võiks mängida olulist rolli linna elurikkuse ja kliimakaitse säilitamisel. Rohelised rõhutasid, et alternatiivsete lahenduste uurimist ei tohiks enne metsaraie otsuse langetamist unarusse jätta.
Vastuseks keskkonnakaitsjate kriitikale kaitses linnapea Bortz ettepanekut ja rõhutas, et metsaraie on varem piirkonnas toimunud teiste arendusprojektide jaoks ja toona ei tekitanud see kohalikus kogukonnas vastuseisu. Ta viitas varasematele plaanidele, mille kohaselt oli samas piirkonnas kavandatud Lõuna-Holsteini jäätmekäitluskeskuse rajamine, mis samuti nõudis metsa osalist raadamist. „Mitte keegi pole varem selle raie pärast protestinud. Meil on vaja leida ruumi põgenike majutamiseks, ja see on praegu hädavajalik,“ ütles Bortz.
Linnapea sõnul on arutelud toimunud laiemas kontekstis, kus linn peab vastama riiklikele ja rahvusvahelistele kohustustele seoses migratsiooniga, ning kiired otsused on praeguses kriisiolukorras paratamatud.
Kuigi enamik volikogus esindatud parteisid toetasid plaani, jäi Roheliste fraktsioon hääletusel erapooletuks. Nad kutsusid üles laiemale avalikule arutelule, et kaaluda kõiki võimalikke alternatiive enne lõpliku otsuse langetamist. Herder-Alpen rõhutas, et metsa raadamise alternatiivide väljaselgitamine peaks olema prioriteet: „Enne kui võtame ette sammu, mis võib keskkonnale tõsiselt kahjulik olla, peaksime arutama, kas olemas on teisi võimalusi põgenike majutamiseks.“
Ka kohalikud elanikud on hakanud väljendama oma muret metsa võimaliku hävitamise pärast. Mõned on teinud ettepanekuid otsida teisi alternatiive, sealhulgas olemasolevate hoonete renoveerimist või vaba maa kasutamist, mis ei ohustaks loodusressursse.
