Värske küsitluse andmetel eelistab 64 protsenti Eesti kodanikest väiksemat valitsussektorit, mis tähendaks madalamaid makse ja vähem riiklikke teenuseid. Norstat Eesti poolt läbi viidud uuring, mille tellis Ühiskonnauuringute Instituut, tõi välja, et vaid 17 protsenti vastanutest eelistaks rohkem riiklikke teenuseid ja kõrgemaid makse. 19 protsenti vastajatest ei osanud oma seisukohta kujundada.

Küsitluses osales 1001 Eesti kodanikku ning see viidi läbi 17. septembril. Vastajatel paluti valida kahe majandusliku suuna vahel: kas liikuda madalamate maksude ja vähendatud riiklike teenuste poole või toetada kõrgemaid makse ja laiemat riiklike teenuste paketti.

Uuring näitab, et väiksemat valitsussektorit eelistavad enim Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetajad (81 protsenti), kellele järgnevad Isamaa (77 protsenti), Parempoolsete (71 protsenti), Keskerakonna (69 protsenti) ja Eesti 200 (52 protsenti) toetajad. Reformierakonna toetajatest eelistas 42 protsenti väiksemat valitsussektorit, samas kui 38 protsenti kaldusid rohkemate riiklike teenuste ja kõrgemate maksude poole. Sarnane jaotus ilmnes ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetajate seas, kellest 44 protsenti eelistas väiksemat ja 40 protsenti suuremat valitsussektorit.

Politoloog Martin Mölder leidis küsitluse tulemusi kommenteerides, et mõne erakonna toetajate majanduslikud eelistused on ootamatud. Näiteks märkis ta, et Keskerakonna valijad, kes on traditsiooniliselt toetanud vasakpoolset poliitikat, eelistasid selles küsitluses pigem väiksemat valitsussektorit. Samuti tõi Mölder välja, et EKRE valijad, kes on tema hinnangul majanduspoliitilises spektris pigem vasakpoolsetes seisukohtades, toetavad nüüd väiksemat ja parempoolsemat riiki.

Küsitlus heidab valgust Eesti elanike eelistustele majanduspoliitika osas, näidates, et enamik toetab väiksemat riigi sekkumist ja madalamaid makse, hoolimata nende erakondlikust kuuluvusest.