Pärast traagilist tulistamist 2020. aastal Lihulas on politsei- ja piirivalveamet (PPA) karmistanud relvalubade väljastamise ja uuendamise protsesse. Siseministeerium plaanib muuta relvaseadust, et piirata relvade arvu, mida inimene omada võib. Eesti Relvaomanike Liidu esindajad heidavad aga ette, et korrektseid relvaomanikke ahistatakse liigse bürokraatiaga.
Relvaomanike liidu asutajaliikmed Vootele Voit ja Marie Fischer on kriitilised PPA tegevuse suhtes. Nad väidavad, et PPA töökorraldust määrab suunis, mis pärsib relva saamist ja omamist, muutes protsessi kulukamaks ja raskemaks. Nende sõnul on PPA hakanud küsima põhjendusi relvalubade taotlejatelt, kuigi seadus seda ei nõua. Lisaks on menetlused veninud, tuues põhjenduseks vajaduse eksperdiga konsulteerida või täiendavaid asjaolusid selgitada.
Relvaomanike liidu esindajate sõnul on PPA suhtumine relvaomanikesse pigem negatiivne. Marie Fischer nendib, et samal ajal, kui riik tõstab kaitsekulutusi ja rõhutab kaitsetahet, suhtutakse relvaomanikesse nagu marginaalsesse gruppi. “Kui relva on vaja enesekaitseks, öeldakse, et politsei on olemas; riigi kaitseks aga on Kaitseliit,” ütles Fischer Postimehele. Voit ja Fischer rõhutavad, et Kaitseliidu relvastus on piiratud ning isiklikud relvad on vajalikud laskeharrastuse ja -spordi jaoks.
Relvaomanike liidule on laekunud ligi 50 kaebust seoses PPA tegevusega relvalubade väljastamisel. Kaebused viitavad sellele, et PPA pikendab menetlusprotsesse omavoliliselt ja küsib korduvalt samu küsimusi, mis viitab ametnike ülekoormatusele. Taotlejad ei mõista, mida täiendavate asjaolude selgitamine reaalselt tähendab ning tunnevad end bürokraatia lõksus.
Politsei- ja piirivalveamet on karmistanud relvalubade väljastamise protsesse, et vältida Lihula tragöödia kordumist. Kuid Eesti Relvaomanike Liit leiab, et korrektseid relvaomanikke ahistatakse liigse bürokraatiaga. Selle asemel, et keskenduda tegelikele ohtudele, tundub PPA suunavat oma jõupingutused korrektsete relvaomanike elu keerulisemaks muutmisele. Olukord vajab tasakaalustatud lähenemist, et tagada ohutus ilma seaduskuulekaid kodanikke üleliia ahistamata.