Riigikontrolli hiljutine audit heidab tõsist valgust Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puidumüügile aastatel 2017–2022, tuues esile murettekitavaid puudujääke kestvuslepingute süsteemis. Uuring näitas, et kestvuslepingutega müüdi puitu keskmiselt 30 protsenti odavamalt kui avalikel oksjonitel, põhjustades riigile tohutut rahalist kahju, mis ulatub Postimehe hinnangul ligikaudu 180 miljoni euroni.
RMK sõlmis mitmete metsatöösturitega kestvuslepinguid, sageli ilma dokumenteeritud kokkulepeteta, pakkudes neile põhjendamatult soodsaid hindu. Riigikontroll leidis, et kestvuslepingute hinna määramise reeglistik ei toeta turuhinnaga müüki, mistõttu jäi kasutamata võimalus metsamaterjali müügist suuremat tulu teenida.
Auditi käigus selgus, et kestvuslepingutega müüdud puidu hinnad olid oluliselt madalamad avalike enampakkumiste hindadest. Näiteks 2022. aastal ulatusid kestvuslepingute hinnad männipalgil 98–130 eurot m³ kohta, samas kui avalikul enampakkumisel oleks hind olnud oluliselt kõrgem. Hinnaerinevused ei tulenenud suurematest kogustest ega lühemast transporditeest ostja lattu.
Audit tõi ka esile, et RMK on sõlminud vähemalt kolme ettevõttega metsamaterjali müügi salajased eelkokkulepped, milleks puudus õiguslik alus. Need ettevõtted olid Raul Kirjaneni suurosalusega AS Graanul Invest ja Osula Graanul ning AS Latvijas Finiers. Eelkokkulepped vormistati hiljem kestvuslepinguteks, tagades ettevõtetele viieks aastaks stabiilselt madala hinna võrreldes teiste kestvuslepinguklientidega.
Riigikontrolli hinnangul on seesuguste konfidentsiaalsete eelkokkulepete puhul suur korruptsioonirisk ning samuti on võimalus, et RMK andis eritingimusi omanud ettevõtetele keelatud riigiabi. Kokkulepete olemasolu tuli välja juhuslikult, otsides vastuseid, miks hinnakokkulepped nende ettevõtetega olid terveks aastaks, samas kui teised ettevõtted pidid hinnas kokku leppima kolm korda aastas.
Haavapaberipuidust haavapuitmassi tootva Estonian Celliga sõlmis RMK 15-aastase kestvuslepingu vabariigi valitsuse kabinetiotsuse alusel. Esimese viie aasta jooksul sai ettevõte haavapaberipuitu osta turuhinnast kolmandiku võrra odavamalt. Näiteks 100 000 m³ haavapaberipuitu sai ettevõte kätte 200 000 eurot turuhinnast odavamalt.
Metsaseadus keelab otsesõnu müüa riigimetsapuitu alla turuhinna. Riigikontroll soovitab kliimaministeeriumil anda RMK-le suunise loobuda konkurentsi piiravatest kestvuslepingutest ja korraldada kestvuslepingute sõlmimine avaliku enampakkumise kaudu. Alternatiivina soovitab riigikontroll algatada valitsuse määruse muudatused, et sätestada RMK kohustus määrata kestvuslepingutega müüdava metsamaterjali alghind ja kirjeldada metoodika, mis tagaks metsamaterjali müügil selle eest turuhinna saamise.
