Euroopa angerja olukord Eestis on kriitiline, kirjutab Päästame Eesti Metsad MTÜ juhatuse liige Farištamo Eller Sirbis. Viimase poole sajandiga on angerja arvukus vähenenud 97% ja see kala on jõudnud väljasuremise äärele.
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on euroopa angerjas üleilmselt kriitilises seisundis liik ning ta on kantud ka Eesti punasesse raamatusse. Hoolimata sellest pole Eestis piisavalt meetmeid liigi kaitsmiseks rakendatud ning angerja arvukus väheneb pidevalt.
Angerjas peab elutsükli lõpetamiseks rändama Sargasso merre, mis on tema ainus kudemiskoht. Sargassos sündinud vastsed ehk leptotsefaalid arenevad klaasangerjateks ja jõuavad piirkondadesse, kust neid suurel hulgal välja püütakse. Eestis tuuakse angerjaid nii ümberasustamiseks kui ka angerjakasvandustesse, kuid paraku ei jõua suur osa neist isegi Läänemerre, rääkimata Sargasso merest, kus nad peaksid paljunema.
Eesti on angerja püügikogustelt Läänemerest viiendal ning Euroopa Liidus kaheksandal kohal. Selline ulatuslik püük on tingitud Eesti magevetesse asustatud angerjatest, kellest suur osa püütakse välja enne, kui nad jõuavad paljunemiseni. Üheks põhjuseks on angerja omapärane kohastumus, mis teeb ta kergesti haavatavaks. Angerjas rändab looduslikult Läänemerre ja sealt edasi Eesti vetesse väga vähesel määral, kuid kunstlikult asustatud angerjad ei jõua tavaliselt kudemispaika.
Hoolimata teadlaste ja looduskaitsjate soovitustest, pole Eestis rakendatud piisavaid kaitsemeetmeid. Euroopa Liitu kalanduspoliitilistes küsimustes nõustav Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) on soovitanud lõpetada määramata ajaks igasugune angerjapüük. Eesti Loomakaitse Selts ja MTÜ Loomus on teinud ettepaneku angerja looduskaitse alla võtmiseks, kuid sellest hoolimata jätkatakse angerja püüki, müüki ja tarbimist rahulolevalt edasi.
Poliitiline ja majanduslik põikpäisus takistab vajalike meetmete rakendamist. Kliimaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma on keskkonnakomisjoni nõupidamisel arutlenud, et peab hindama, kas angerja looduskaitse alla võtmine läheks vastuollu vabakaubanduse reeglitega. Selline lühinägelikkus ja ettevaatusprintsiibi eiramine on hämmastav, eriti olukorras, kus liik on väljasuremisest vaid sammu kaugusel.
Iirimaal ja Norras on angerja püüdmine täielikult keelustatud. Iirimaal võeti see meede vastu kohe, kui majandamiskava 2009. aastal vastu võeti, ning keeld on näidanud häid tulemusi. Mis takistab Eestit samal moel käitumast, küsib Eller.
Angerjate arvukuse vähenemine 97% võrra võrreldes 1970. aastatega pole Elleri sõnul ikka veel piisav, et muudatuste vajadus oleks ilmne. Angerja kui haruldase, eri allikate järgi 40–70 miljonit aastat Maal elanud liigi kaitsmine on tema sõnul hädavajalik. Ilma oluliste muudatusteta liigub inimkond ise samale teele – väljasuremisele, hoiatab Eller.
